Vähem kui ööpäev pärast Ameerikast Tallinna jõudmist olin SEB-i sügisjooksu stardis. Ega eriti maganud ju polnud, aga samas ei ole 10 km ka mingi ülemõistuse pikk ja kurnav distants. Ilm oli ilus, jooksjaid palju (üle kaheksa tuhande) ja korraldus täiesti heal tasemel. Polegi Eesti jooksudel nii head korraldust kohanud. Minu jaoks ainuke häda oli selles, et registreerisin end üsna viimasel hetkel, lisaks pole ma varem sügisjooksul osalenud, ja sain tänu sellele endale stardinumbriks 7681. Mis tähendas, et ma alustasin seitsmendast stardigrupist ja pidin end läbi murdma mitme tuhande inimese vahelt. Kui stardiliin oli draamateatri nurga peal, siis mina alustasin Inglise Kolledži kohalt. Kogu see mass lihtsalt kõndis vana Lastemaailmani, siis sain esimesed jooksusammud teha, Viru ringi valgusfoori juures hakkasin slaalomistiilis sörkima, sinna jõudmine võttis oma 3-4 minutit aega, aga päris jooksuks läks alles peda peahoone ees. Nojah, see on selliste suurte jooksude häda, eriti kui kuskilt tagant alustad. Aga sellest hoolimata suutsin lõpuks ajaga 0:49.03 välja joosta 878. koha. Ja see annab järgmiseks aastaks juba koha esimeses stardigrupis. Jooksu ajal mingeid erilisi haamreid ja muid ärakukkumisi ei tulnud, läks ühtlaselt ja mõnuga. Mõnes mõttes on see tagant alustamine isegi hea - sinust eriti keegi mõõda ei jookse (mis on ju moraalselt alati kurnav, eksole), küll aga avaneb sul ohtralt võimalusi kaasvõistlejaid selja taha jätta. Lisaks oled sunnitud alguses madalat pulsitaset hoidma ja ei ole hirmu, et esimese paari kilomeetriga end kinni kihutad.
Mõnus, et ka Tallinnas ja veel kesklinnas nüüd selline ikka tõeline massijooks on. Muidugi ei anna see veel mu absoluutse lemmiku Göteborgi poolmaratoni mõõtu välja ei osalejate arvult (selle aasta mais oli seal 40 000 jooksjat) ega ka pealtvaatajate poolest, aga loodetavasti saab see ühel päeval sama lahe rahvaspordipidu olema. Paar bändi oli igatahes Tallinnaski raja kõrval mängimas ja pealtvaatajaidki oli, ehkki osa inimesi vaatas küll kõrvalt toimuvat lihtsalt sügava arusaamatusega ja mõni üritas oma koerakesega jooksjate vahelt ka teisele poole teed pressida, mis tagantjärele teeb ju nalja, aga sel hetkel, kui ta sulle jalgu jääb, väga naljakas pole. Igatahes kavatsen järgmisel aastal ka kindlasti Tallinna kümpi, aga võib-olla, et hoopis poolmaratoni joosta.
Terv., Peep
PS! Õhtul tegin kodus sauna. Üle kuu aja... Oli ikka mõnus küll!
Peep
