Paza de Mulases

Oh imet, siia Aconcagua baaslaagrisse ilmus ootamatult internet. Kiirelt paar s6na. Istume Aconcagua baaslaagris Plaza de Mulases. Istume, molutame ja otame ilma. Selle viimasega pole hasti. Ilm on vimaste aastate kehvim. Kylm ja kohutav tuul. Yleval. Baaslaagris on OK! Aga see tahendab, et kuhugi siit minna pole saanud. Eile saime korraks yles esimesse vahelaagrisse Plaza de Canadasse, 4900 m k6rgusele. Viisime oma telgid yles, toidu ka ja matsime need kivide alla. Tana pidime jargi minema, et siis telgid yles panna ja seal esimene oobimine teha. See aga ei 6nnestunud, sest oosel oli jalle selline torm, et siin allgi, s.t. 4300 m k6rgusel, tahtis telgid minema viia. Yleval on paris p6rgu aga lahti. Eile yleval kohtasime yht hiinlast, kes tuli veelgi k6rgemalt ja kes ytles, et seal olla ei kannatanud yldse. Lund oli olnud 6000 meetri peal rinnuni ja tuul tahtnud lihtsalt alla puhuda. Nii ta alla tuligi. Jalgsi muidugim6ista.

Igatahes ei ole asjad vaga head. Sel hoojajal ei ole keegi veel tippu saanud ja millal keegi sinna saab, seda ei tea. Meil pole hiigelpalju paevi jarel. Kui mingi nelja paeva jooksul teise vahelaagrisse ei saa, siis jaab asi katki. Prognoos ei ole ka vaga hea, kuigi kuskil 2. detsembrist lubab tuule kiiruse vahenemist kuni 50 kilomeetrini tunnis. Sellega kannataks juba edasi minna. Kylma elab ju yle. Igatahes praegu me asja veel katki ei jata ja homme hommikul laheme igal juhul yles Canadasse, et seal oobida ja siis sealt proovida edasi minna. Ja kui see 6nnestub, siis peaks see 2.-3. detsembri ilma pisukene paranemine meile 5.v6i 6. detsembril meie shansi avama. Praegu igatahes ytleb Alar, et v6imalus tipu tegemiseks on olemas. Kyll kuskil 30%, aga siiski olemas. Pole just palju, eksole. Aga me loodame ja palun lootke teie ka. Millal ma uuesti yhenduda suudan, ei tea...

Head, Peep

PS! Minu tervis on suureparane. Olen vaga hasti aklimatsieerunud. K6rguseprobleeme pole, nohugi pole, kaed-jalad on terved ja pilk selge. Kahel meie hulgast on aga probleeme. Nad proovivad homme edasi Canadasse tulla, aga kas nad sealt ka edasi saavad, on kysitav. Mina igatahes arvan, et kui meil vahegi tipuv6imnalust tekib, siis mina teen selle ara!

Penitenteses, teel yles

J6udsime Mendozast Penitentesesse, mis on viimane asutatud punkt enne Aconcagua rahvusparki sisenemist. Penitentes on vaike kylake Mendoza-Santiago maantee aares, m6ne hotelliga maesuusakeskus, kus praegusel aastaajal valitseb suht sygav vaikus. Peale meie on siin veel kaks punti matkajaid Brasiiliast, Prantsusmaalt ja Tshiilist, kes ka homme yles Aconcagua poole hakkavad minema. Rohkem pole siis suurt kedagi, teeaarses restoranis peatuvad vaid Tshiilisse s6itvate autode juhid. Santiagosse on siit muuseas ainult 200 kilomeetrit. Seega pole valistatud, et peale matka, kui veel mingi toss sees on, saab siit Santiagosse haaletada. Ja sealt edasi korraks Vaikse ookeani aarde, et ronimisest villis varbad sooja ookeani pista. Aga sinnamaani on veel palju aega ja asjad v6ivad muutuda...

Meie telgid, toidukotid ja muu baaslaagrist alates vajaminev varustus on kokku pakitud ja jaab ootama muulade selga panemist. Meie ise laheme teele homme hommikul. Siis kaon ma mingiks ajaks levist. Millal me paris yles j6uame, ei oska ytelda, sest ilmad on siimaani paris heitlikud. Yleval on lund ja vaga k6va tuul. Baaslaagis on muulamehe s6nul hulk telke puruks rebitud, ka need, kus meie pidime elama, aga asendus pidi juba teel olema. Kolmapaevaks lubab tuule vaibumist ja heitliku ilma asendumist. See on hea uudis, sest umbes siis me peaksime olema j6udnud baaslaagrisse, kust edasi hakkab peale t6sine asi. Aga k6igest sellest, mis seal yleval hakkab juhtuma, on praegu veel pisut vara raakida.

Mis siis siiamaani on silma torganud? Argentina ei ole mind tegelikult suutnud vaga palju yllatada, aga sellest halja liha soomise kultuurist ma ikka paris tapselt aru ei saa. Mistahes soogikohas tuuakse inimesele laua peale mu meelest vahemalt neljandik lehma, mis on ara grillitud. Ja muud ei midagi. Taldriku peal on pelgalt tohutu lihakantsakas ja kui eraldi ei kysi, siis ei sa isegi salatit sinna k6rvale. Midagi muud soodavat ehk siis seda, mis mulle sobiks, on ysna raske leida. Buenos Aireses sain kyll vaga head kala, aga siin yleval on sellega keerulisem. Jaab yle kana. Tana l6unasoogikohas kuskil tee aares toodi mulle lihtsalt veerandine grillitud kanakints, millega ma siis tykk aega vaeva nagin. Aga hakkama ma sain. Igatahes lihasoojad limpsavad siin keelt ja kiidavad oma lehmaveerandikke, mis mind paneb muidugi 6lgu kehitama...

Teine asi, mis yllatav on, on see, et nii suurel ja p6hiosas tasasel maal ei kasutada raudteed vaid inimesed liiguvad peamiselt bussidega. See on imelik, miks nad raudteid pole ehitanud? Mendozast siia Penitentesesse ja siit ka edasi kulgeb paralleelselt maanteega kyll raudtee, aga seda pole pilgu jargi vahemalt kolm-nelikymmend aastat kasutatud. Aga bussid on neil see-eest vagevad. Suured ja hiigelmugavad. Ma pole selliseid kuskil mujal maailams nainud. Istmed on hiigelsuured ja need saab sisuliselt vooditeks muuta. Seega ei valmistanud ka labi oo kestnud bussis6it Buenos Airesest Mendozasse mingit vaeva, kuigi sellele oli ju eelnenud peaegu 24 tundi lendamist. Ma magasin lihtsalt selle s6idu m6nusalt maha. Ja selliseid busse liigub siin vaga headel laiadel ja sirgetel maanteedel palju. Ning bussijaaamd linnades on suured ja uhked ning peatuseposte nendes sadu.

Sellised muljed siis siiamaani. Aga nyyd lahen ma 6htust sooma, siis viimane oo voodis ja peale seda algab matk. Jargmine kord kuulete minust ilmselt kuskil 6.-8. detsembri paiku. Ma ei lahe vahepeal kaotsi, vaid toimetan lihtsalt nii, nagu inimesed enne tanapaevaste tehnoloogiavidinate leiutamist omi asju ajasid. Ja siis ei kurtnud ju keegi, kui kuu v6i paar v6i vahel ka m6ni aasta kellesti mingit elumarki ei saanud...

Peep

Mendozas, Andide jalamil

Pampa on uskumatu asi- sa v6id s6ita tunde ja tunde, sadu ja sadu kilomeetreid,ilma et midagi muutuks. Taiesti sile ja lage maa, p66sad ja ei midagi muud. Ning meie buss, mis terve oo labi selle lahmaka maa s6tis, ilma peatumata enam kui tuhat kilomeetrit. Yhtakki hakkasid pilvede seest lumetipud paistma. Andid... Pampa teises otsas. Ma olen kunagi midagi sellist nainud, kui ma Vene s6javaes olles P6hja-Kashastanis manoovritel kaisin ja kui me rongiga labi l6una Venemaa ja P6hja-Kasashstani s6itsime paevi ja oid. Seal oli midagi samasugust, aga mu meelest mitte nii palju.

Igatahes oleme nyyd Mendozas. Meid on kokku kogunenud 10. Kaks tyypi tulid siin veel meie kampa, kes tulevad ka yles tippu pyydma. Aga kevad on hiline ja teated raagivad, et juba baaslaagris ootab meid p6lvini lumi. Tanase paeva veetsime maelubade saamise, varustuse laenamise ja supermarketist toidu ostmisega. Ja siis pakkimisega. Sikk on pisut murelik. No selle lume parast eelk6ige. Et raskusi pole ju vaja, kui kogu asi on raske iseenestest. Kulm on tal kortsus koguaeg niikuinii... Aga meil on hea varustus ja ma arvan, et me saame hakkama isegi El Niño poolt synnitatud kliimaraskustega. Sest just sellest on kohalike s6nul tingitud hiline kevad, lumi, kylm ja yleilmne imperialism. Viva Che, eksole!

Muuseas oleme homme veel viimase oo kuskil Andide jalamil hotellis/motellis/hostelis, kus v6ib-olla on ka nett. Siis saan veel m6ne rea siia kribida. Et kuidas on ja mis lubab. Aga hammastav on see, et sealt baaslaagrist on yles tippu vaid mingisugused 35 kilomeetrit, mille v6tmiseks kulub meil umbes 8 paeva. Aga millal umbestapselt me alla sealt j6uame, ei oska keegi ytelda. Seega, olgem kuuldel...

Peep

Buenos Aires

Parast pea-aegu 24-tunnist reisimist olen yhes tykis Buenos Aireses. Vahepeale jaid Riia, Rooma ja Vatikan, ja siis Roomast pisut yle 13-ne tunni lendu. Ma polegi nii pikalt yhtejutti lennanud. Aga see oli ysna yleelatav, kuigi lennuk oli puupysti tais, sest mingi ime labi oli terve lennuki peale yksainuke tyhi koht ja see oli minu ning Ulfi vahel. See tahendas, et me saime m6nusalt laiutada ja korralikult magada. Ilmselt mangis oma rolli ka see, et mu viimased ood Eestis olid suht unevaesed, sest arusaadavalt oli muudki teha, ja nyyd sai see unev6lg lennukis kenasti lahendatud. Aga siin me nyyd oleme, mingi pool tundi peale meid saabusid Madriidist ka meie ylejaanud matkakaaslased eesotsas pealik Sikuga, ja Buenos Airese bussijaamas ootas meid ees juba Aira, kes tuli siia paar paeva varem. Teine naine, kes koos meiega tippu yritab j6uda, ootab meid juba Mendozas, kuhu me peaksime j6dma homme hommikul.

Aga Buenos Aires on suur ja uhkete majadega linn. Ja vaga valge, kui vaadata tanavapilti. Aga seda ma teadsin juba ette. Sellest hoolimata suutis taksojuht meile teel lennujaamast linna kirve selga lyya, aga eks see kaib esmakordselt kuhugi saabunu puhul asja juurde. Edaspidi oleme targemad. Ilm on soe, oosel oli olnud aikesetorm, aga praegu on pluss 26. Paike paistab lagipahe ja jahutav kylm valge vein kulub marjaks ara. Paari tunni parast v6tame oobussi Mendozasse, kus kuulu jargi pidavat olema +35. See ei ole l6bus. Aga ylehomme hakkame yles ronima, kus laheb jarjest jahedamaks. Eks nais, kui jahedaks. Loodaetvasti mitte yleliia. Ja loodetavasti pole yleval ka lund rinnuni. Aga sellest juba edaspidi. Ma usun, et Mendozas leian ka mingi interneti, enne kui levist paris valja j6ume. Seniks yks peotais kallisid sinna teie juurde...

Peep

Kohtumiseni

Nüüd on kott pakitud - 22 kg pluss väike seljakott. Peaaegu kõik asjad, mis vaja, on olemas, vaid ühte mütsi ei suutnud leida ja sandaalid on Toome puisteel jäädavalt kadunud. Ei siis miskit - ostan need Mendozast. Nagu ka kirka ja kassid ning fotika filmid. Muu kraam on kõik olemas. Ma loodan, et leian veel Mendozas kuskilt mingi interneti ja saan siia mõne rea kirjutada, et kuidas ja mis. Ja siis ilmselt järgmine kord kuskil 7. või 8. detsembril, kui me juba mäe otsast all tagasi oleme...

Peep

Veel paar päeva

Aconcagua varustus hakkab kokku saama. Pidin tegema oma nimekirja veel mõned korrektiivid. Ilmateatest tuleb välja, et kevad on hiline ja ilmad Andides külmad. Baaslaagris nelja ja poole tuhande peal on kuskil -10 Celsiust, koos tuulefaktoriga -15 kuni -20. Vahelaagris veidi alla 6000m on -15 ja tuulefaktoriga -30 kraadi. Tipus annab Aconcagua ilmasait temperatuuriks -20 kuni -25 Celsiust ja tuulefaktoriga koos -35 kuni -45. Tuult lubab praegu kuskil 80 kuni 100 km/h, mis peaks olema umbes 22 kuni 28 meetrit sekundis. Sellega seoses ostsin endale uue magamiskoti, mis kannatab kuni -40 kraadi külma. Ka sulejopp tuleb võtta kõige kangem, mis saadaval. Igatahes on enamus kola mul nüüd koos. Hea uudis on see, et mu optiliste klaasidega mäeprillid said valmis - nende pärast pabistasin ma päris kõvasti, sest ilma kaitseprillideta on üleval päris võimatu hakkama saada.

Niisiis jääb homse või ülehomse peale veel Nõmme matkapoest sulejope ning balaklava ära osta, esmaabipaun, s.h. 1,5 l Vana Tallinnat, kokku panna, kaamera jaoks filmid ja mingi väike digikas ära osta ja siis kogu selle hunniku varustust kahte seljakotti ära mahutada. Mingid asjad ostan koha pealt Mendozast - sulekindad, kirka ja kassid näiteks. Toidu võtame ka sealt. Aga siit tuleb veel kaasa mu kolmekohaline telk, sest kahe telgiga ei pruugi me hakkama saada. Juhul, kui keegi meist kaheksast üles tipulaagrisse ei jõua või selgub, et peab tervise pärast tagasi allapoole minema, siis peab ju ka nende jaoks üks telk olemas olema. Igatahes paistab praeguse seisuga, et midagi sellist, mis eluliselt oluline on, puudu ei jää. Tegelikult ei ole ma kunagi enne nii põhjalikke ettevalmistusi teinud. Eelmistel matkadel olen enamasti pakkimise viimase öö peale jätnud ja siis hommikul otse lennuki peale läinud. Seekord ma nii udu ei ole, kuigi seda, et mõtted hajevil on, näitab tõsiasi, et Tartus matkapoe ees, kust ma magamiskoti ja bahillid ostsin, hakkasin ma meeleheitlikult üht musta Toyotat lahti muukima, märkamata, et mu oma SAAB oli umbes viis meetrit eemal. Nojah...

Peep