Täna jooksis naftabarreli hind 145-dollari piirist üle. Kui aasta tagasi naerdi välja need inimesed, kes ennustasid 100-dollarist hinda, siis nüüd ei kahtle vist enam keegi, et 200 ja isegi üle selle tuleb üsna pea. Ma siin vaatasin just eile oma maja küttekulusid ja nentisin, et minu läinudaastane otsus õlikatel välja vahetada pidugraanulikatla vastu oli absoluutselt õige. Eelmise aasta juulist selle aasta juunini kulus mul graanulitele 15 000 krooni, aasta varem samal perioodil läks õli peale 24 000.-. Seejuures maksis 2006-2007 õliliiter keskmiselt 8,50 aga praegu on hind üle 12-ne krooni, aasta lõpuks ennustatakse 15 ja järgmiseks aastaks 20 krooni liitri eest. Karm! Kuulsin just ühe ühest tuttava tuttavast, kes olla öelnud, et oma eelmisel aastal ostetud põllumaja pangalaenuintressid kannatab ta küll ära maksta, aga talvised küttekulud pidavat temas juba ette õõva tekitavat. Ilmselt saavad villased sokid, vatitekid ja aivarpohlaku-nimelised vestid eeloleva sügise-talve müügihittideks...Tegelikult peaks ju sellised naftahinnad pisut rohelisema mõttelaadiga inimeste jaoks olema palsamiks hingele - tarbimine väheneb, inimesed sõidavad vähem ja pisema mootoriga autodega, hakkavad vähem lendama, tarbivad igasuguseid asju vähem jne. Kokkuvõtteks peaks see ju olema kergenduseks keskkonnale. Paraku ei ole asjad sugugi nii ühesed. Selge on ju see, et naftapuuduses hakkavad inimesed tarbima alternatiivseid kütuseid ja see võib viia hoopis suuremate keskkonnajamadeni. Meie urgitseme siit Eestimaa seest välja põlevkivi, aga mujal maailmas kasvab juba jõudsalt kivisöe kaevandamine ja ja põletamine. Ega kivisüsi on ju kogu aeg olemas olnud ja pisitasa on seda kasutatud ka, aga viimaste aastakümnete jooksul on selle kaevandamise omahind olnud lihtsalt liiga kõrge, et seda laiemalt kasutada. Või siis on nafta hind olnud liiga odav. Nüüd on olukord muutunud ja kivisüsi jälle konkurentsivõimeliseks tõusnud. Lugesin kuskilt, et ühes Jaapani kaevanduslinnas, kus läinud sajandi 60-ndatel elas 70 000 kaevurit ja kus kolm aastat tagasi oli alles jäänud 5000 mäemeest, taasavatakse usinalt konserveeritud kaevandusi ja palgatakse inimesi, kellele antakse poolmuidu kortereid tolle linna arvukates aastaid tühjalt seisnud majades.
Hull lugu on aga see, et kivisöe põletamisest saadav energia saastab vähemalt atmosfääri veelgi rohkem kui nafta põletamine. Mul tulevad siinkohal kohe meelde kirjeldused 19. sajandi lõpu, 20. sajandi alguse Londonist, kus kuulsad sudud ja selle tagajärjel tekkinud igasugused haigused olid tingitud just kivisöega majade kütmisega kaasnevast tossust. Ja kui inimeste energiavajadusi hakatakse nafta ja gaasi põletamise asemel massiliselt asendama kivisöe põletamisega, siis toob see ju endaga kaasa senisest veelgi karmima kliimasoojenemise pluss kõik sellega kaasnevad probleemid. Sest ega jutt ei käi ainult toasoojast - erinevalt 100-aasta tagusest Londonist annab ju kõige olulisema osa saastest kõikvõimalik tootmine. Tohutute tehasekomplekside korstendest tõusev toss ei varja nõndamoodi mitte enam ühte linna, vaid terve selle õnnetu planeedi. Ja nn puhast energiat ei paista veel kuskil silmapiiril...
Peep
