Pühapäeval olin Rootsis ujumas. Kõlab tobedalt, aga nii see oli. Lendasin spetsiaalselt selleks Riia kaudu Stockholmi, sealt Uppsalasse ning siis koos Ulfi ja Fredrikuga, kes tuli kohale Göteborgist, Vansbrosse, mis asub Kesk-Rootsis Dalarnas. Aga ujumine kujutas endast 3-kilomeetrist distantsi, mis kuulub Swedish Classicu sarja. Ujuda tuleb Vanåni ja Västerdali jõgedes, kaks kilomeetrit alguses allavoolu ja viimane kilomeeter teises jões vastuvoolu. Nagu ka muud Classicu sarja asjad, on ka see ujumine jube populaarne, seekordsetest erinevatest distantsidest võttis osa üle 11 000 inimese. Põhidistantsil lasti inimesi 15-minutilise intervalliga 500-kaupa vette ja nii oligi, et kui meie olime ammu lõpetanud ja üle silla suuna tagasi idarannikule võtsime, oli meie all jõgi ikka värvilisi ujumismütse kandvaid peanuppe täis. Lõbus...Mul kulus kolme kilomeetri läbimiseks sel korral üks tund ja kolm minutit, enam kui 7 minutit nobedamalt, kui 2005. aastal, kui ma seda võistlust esimest korda tegin. Ja kuigi ma olin ausalt öeldes sel aastal esimest korda üldse vees, siis oli tunne väga hea ja kogu distantsi läbikroolimine oli lausa mõnus. Ilmselgelt on Vansbrosimningeni näol tegemist kõige kergema Classicu osavõistlusega üldse, mida tegelikult eriti ei anna võrrelda ei 30-kilomeetri krossijooksu, 90-kilomeetri suusatamisega, rääkimata juba 300-kilomeetrisest rattamaratonist. Aga selline see võistlus on, ja see võib vahel ka päris karm olla. Mingil aastal oli jõevesi vaid 14 kraadi soe ja selline ujumine enam väga lõbus vist pole. Sel aastal oli vesi kuskil 19-kraadine, mis kalüpsos ujudes on väga mõnus.
Pühapäeval Vansbros lõpetasin taas Swedish Classicu, mida alustasin eelmise aasta septembris Stockholmis Lidingöloppetiga. Seejuures oli tegemist minu teise Classicuga, esimesega sain ühele poole 2005. aastal ehk siis, kui ma üldse kehakultuuriga tegelema hakkasin. Seekord tuli minu koguajaks 23 tundi ja 20 minutit, julgelt alla 24 tunni, mis on enamiku Classicul ringlevate harrastussportlaste suur eesmärk. Olen mõistagi selle tulemusega väga rahul, seejuures ei tea ma teisi eestlasi, kes Classicu kaks korda läbi oleks teinud. Üsna suure tõenäosusega astun Classicu rattasse korra veel. Aga millal, seda vaatan. Tulge ka...
Peep
