Edasi

Ekspeditsioon on taasühinenud. Palavik on läinud. Vaid köha on alles. Homme baaslaagrisse. Peep

Yle kivide ja kandude

Krt, ma olen jalle Leh's! Ma ei paase sellest linnast kuidagi... Tana oosel enne treki algus vaevlesin ja jalle suht k6rge palaviku kyysis ja see naitas selgelt, et kohalikus laatsaretis valja kirjutatud antibiots m6jus kyll Janele, aga minu bronhiidile selle hammas peale ei hakanud. Seega tegin otsuse, et trekile ei lahe, sest muidu kurnan ma ennast taitsa ara ja nii ei saa kindlasti mae otsa, ja s6itsin tagasi Leh'sse, joonelt siinsesse riigihaiglasse ja hadaldasin seal, mis jaksasin. Arst kuulas mu labi ja nentis lihtsalt, et ju siis jah, sellele antibiotsile minu kurit6bi ei reageerinud. Ta kuulas mu labi, leidis, et kopsud on taiesti puhtad ja korras, syda loob, hapniku tase veres on hea, ja ta ei nae mingit vastunaidustust sellele, kui ma umbes nelja paeva parast tasapisi ronima hakkan. Tohtri kinnitusel pean ma uue kuuri antibiotsi nyyd pintslisse pistma, kohasiirupit ka, kolm neli paeva puhkama, ja siis on tema kinnitusel k6ik OK! Niisiis hakkan ma siit Leh'st homme varahommikul koos meie ronimivarustusega uuesti mae poole s6itma. See v6tab kaks paeva aega, tanane ka, yks paev baaslaagris ja peakski olema vajalik puhkusepaevade arv koos. Aga Janel ja Tarmol koos Arviga on praeguseks esimene trekipaev tehtud. Nagu ma Jane taevas6numist valja loen, on neil k6ik hasti. See on hea!

Trekile

Tana hommikul laheme Leh’st liikuma. Eilseks olime Janega sedav6rd kosunud, et otsustasime teele minna. S6idame siit Kanji kylla, kus meid ootavad hobusemehed ja kuhu pannakse yles esimene laager. Kolmapaeval liigume sealt edasi Kanji kuru alla, neljapaeval yletame umbes 5200-meetrise kuru ja teeme laagri kusagile selle taha, reedel peaksime trekiga yhele poole saama. Laupaeval on aga juba plaan j6uda Nuni baaslaagrisse ning pyhapaevast hakkab peale ronimisperiood. Oleme esialgsest plaanist yhe paeva v6rra maas, aga meil jaab varupaevi veel. Kui k6ik sujub hasti, kui ilma on ja me labip6detud gripist kenasti taastume, siis v6iks kusagil 11.-16. augusti paiku oodata tipu-uudiseid. Yritame ikka vahepeal ka teada anda, kuidas meil laheb, aga need teated saavad ilmselt olema suhteliselt lakoonilised, sest me kasutame nende edastamiseks siin rangelt mitteaktsepteeritud Laika-tyypi sidevahendit.

Paar s6na Arvist ka. Kuigi sideohvitseri funktsiooniks on ekspeditsioon baaslaagrisse saata ja seal passida, et keegi kuhugi mujale ei roni kui just sellele maele, mille luba on ostetud, ja ka yhtegi s6javaeobjekti ei pildista, on Arvind ehk Arvi natuke teist masti mees. Tema on ronimishuviline noormees, kainud labi alpinismikursused ja saatnud eelmisel aastal yht 2-liikmelist ekspeditsiooni Nuni s6sarmae Kuni baaslaagrist edasi esimesse laagrisse. Kusagile 6000-meetri kanti tema enda s6nade kohaselt. Niisiis palus Arvi tagasihoidlikult ka meilt v6imalust baasist ylespoole tulla. Nii me siis otsustasimegi, et liigume neljakesi edasi nii kaugele, kui see m6istlik ja ohutu on. Kui mitte muud, siis saab Arvist olema kasu koite ja muu varustuse baasist edasi kandmisel, ja tema saab kogemust ning loodetavasti isikliku k6rgusrekordi…

Peep

Ootus

Hetkel istume Leh's ja ootame, millal minu t6bi yle laheb. Janel on tana juba paris hea, minul veel paraku mitte. Palavik istub sees ja bronhides ning neelus kr6biseb. Söön rohtu, yritan magada ja loen Indrek Hargla apteeker Melchiori Rataskaevu tanava kummituse lugu. Homme l6unaks peab selgeks saama, kas me saame teisipaeva hommikul siit edasi trekile liikuda v6i mitte. Kui mu enesetunne seda ei luba, siis jaab ilmselt trekk yldse ara ja me laheme paar paeva hiljem juba otse Nuni baaslaagrisse. Ei tahaks seda varianti kyll veel t6siselt paevakorda v6tta. Vaadates, kui kiiresti Janel t6bi yle laks ja arvestades, et minul algas see pisut hiljem, siis loodan ma ikka vaga, et olen homme taas liikumik6lbulik inimene ja me paaseme siit edasi vaid yhepaevase hilinemisega.

Peep

Pisike tagasilöök

Tanahommikune arkamine ei olnud k6ige meeldivam - oosel olime nii mina kui Jane jaanud palavikku ja paeva peale pole enesetunne paranenud. Ilmselt saime Delhis konditsioneerilaksu pluss meile hakkas kylge mingi viiruserajakas. Kylastasime kohalikku riigihaiglat, mis oli elamus omaette, ja kus meid labi kuulati ja kerge antibiotsikuur valja kirjutati. Kolme-nelja paevaga, arvas tohter, kosume yles ja saame rahulikult oma ekspeditsiooniga alustada. Igatahes pole see v6rreldav yhe ameerika tyybiga, kes meiega samal ajal haiglas oli, ja kes juba kaks nadalat verise k6hut6ve ja muude j6leduste kaes on vaevelnud. Meil on ainult palavik ja kondivalu, aga tema nagi valja nagu Buchenwaldist paasenu. Arusaamatu, miks ta koju ei s6ida...

Kokkus6ttes siis kasutame meie ara oma esimese varupaeva ja laheme siit trekile esmaspaeva asemel teisipaeval. Niisiis kaks paeva veel internetis. Tyytu see ju on siin parajas kuumuses palavikus k6ikuda, sest pikali olla ju kogu aeg ei j6ua, aga kyll saab hakkama. Antibiots peaks kohe-kohe m6juma hakkama ja siis laheb kergemaks. Jane naeb juba suht reibas valja, aga ta on ka paratsetamooli sisse kihutanud, mida mina veel teinud pole. Aga kohe teen...

Peep

J6udsime Leh'sse

Tana varahommikul maandusime 3500-meetri k6rgusel Leh's, Ladakhi pealinnas. Oleme siin nyyd esmaspaevani, korjame kokku veel mingit kola, mida mae peal vaja laheb, harjume k6rgusega, ja siis siirdume aklimatiseerumimatkale. Internetti on seega veel paarika paevaks, peale seda jaame juba k6rgemate sidevahendite meelevalda. Leh on ysna meeldiv paik, kodune selline, kui oled kainud Tiibetis ja ka Bhutanis. Hea on olla Dehlist ara, puhta ja selge taeva all, rahumeelsed ja mitte pealetykkivad inimesed ymberringi. Meel on hea, enesetunne ka, k6rgusest tingitud vaevused puuduvad. Homme siinsetest tegemistest pikemalt...

Peep

Delhis

Tanane paev laks ametliku asjaajamise peale. J6udsime Delhisse varahommikul ja l6unast oli meil IMF-is (Indian Mountaineering Fondation, mitte segi ajada Rahvusvahelise Valuutafondiga) suur koosolek, kus meid yle kuulati, kindlustused ja muu vajalik paberimajandus yle kontrolliti ja 1900 dollarit maemaksu sisse kasseeriti. Ja muidugi tutvustati meid meie sideohvitseri Arvindi ehk Arviga, nagu me ta nime suuparaseks ara lyhendasime. Arvi on noor hindu, yldse mitte s6javaetaustaga magironimishuviline, kelle funktsioon on ebamaarane, aga ilmselt on siinkohal tegemist mingi osaga sotsiaalprogrammist ehk tooh6ive tagamisega ja eks me siis peame talle ylalpidamist pakkuma. Nojah... Veel selgus IMF-is, et kuigi tegemist on "aarmiselt populaarse maega", ei ole peale meie ekspeditsiooni parasjagu Nunil kedagi, kunagi hiljem augustis pidi sinna saabuma Jagged Globe'i kommertsekspeditsioon. Seega saab teoks see, mida natuke oli arvata ehk siis yksinda ronimine. Seda asja me arutasime nyyd pikalt yhes kohalikus puhvetis kylma Kingfisheri 6lle ja imemaitsva paneeri juures ja leidsime, et kui nii siis nii. Aga nyyd hakkab siin keskoo katte j6udma, paar tundi saab magada, ja siis lennujaama, kust meil kell viis kohaliku aja jargi valjub lend Leh'sse Ladakhi, kus me veedame jargmised kolm paeva aklimatiseerumiseks ja viimaste varude soetamiseks...

Peep

Algas...

Oleme oma kolaga Helsingi lennujaamas ja kolm seljakotti ning yks spordikott varustusega on sisse tsekitud. Kola kogukaal on 89,5 kg,mis tähendab, et me jäime poole kiloga oma pagasipiirangu piiridesse. Kohe hakkame siit Istanbuli suunas lendama ja sealt edasi Dehlisse. Järgmine kontakt siis juba kuskilt Indiast. Olge kuuldel...

Peep