Trekile

Tana hommikul laheme Leh’st liikuma. Eilseks olime Janega sedav6rd kosunud, et otsustasime teele minna. S6idame siit Kanji kylla, kus meid ootavad hobusemehed ja kuhu pannakse yles esimene laager. Kolmapaeval liigume sealt edasi Kanji kuru alla, neljapaeval yletame umbes 5200-meetrise kuru ja teeme laagri kusagile selle taha, reedel peaksime trekiga yhele poole saama. Laupaeval on aga juba plaan j6uda Nuni baaslaagrisse ning pyhapaevast hakkab peale ronimisperiood. Oleme esialgsest plaanist yhe paeva v6rra maas, aga meil jaab varupaevi veel. Kui k6ik sujub hasti, kui ilma on ja me labip6detud gripist kenasti taastume, siis v6iks kusagil 11.-16. augusti paiku oodata tipu-uudiseid. Yritame ikka vahepeal ka teada anda, kuidas meil laheb, aga need teated saavad ilmselt olema suhteliselt lakoonilised, sest me kasutame nende edastamiseks siin rangelt mitteaktsepteeritud Laika-tyypi sidevahendit.

Paar s6na Arvist ka. Kuigi sideohvitseri funktsiooniks on ekspeditsioon baaslaagrisse saata ja seal passida, et keegi kuhugi mujale ei roni kui just sellele maele, mille luba on ostetud, ja ka yhtegi s6javaeobjekti ei pildista, on Arvind ehk Arvi natuke teist masti mees. Tema on ronimishuviline noormees, kainud labi alpinismikursused ja saatnud eelmisel aastal yht 2-liikmelist ekspeditsiooni Nuni s6sarmae Kuni baaslaagrist edasi esimesse laagrisse. Kusagile 6000-meetri kanti tema enda s6nade kohaselt. Niisiis palus Arvi tagasihoidlikult ka meilt v6imalust baasist ylespoole tulla. Nii me siis otsustasimegi, et liigume neljakesi edasi nii kaugele, kui see m6istlik ja ohutu on. Kui mitte muud, siis saab Arvist olema kasu koite ja muu varustuse baasist edasi kandmisel, ja tema saab kogemust ning loodetavasti isikliku k6rgusrekordi…

Peep