Yle kivide ja kandude

Krt, ma olen jalle Leh's! Ma ei paase sellest linnast kuidagi... Tana oosel enne treki algus vaevlesin ja jalle suht k6rge palaviku kyysis ja see naitas selgelt, et kohalikus laatsaretis valja kirjutatud antibiots m6jus kyll Janele, aga minu bronhiidile selle hammas peale ei hakanud. Seega tegin otsuse, et trekile ei lahe, sest muidu kurnan ma ennast taitsa ara ja nii ei saa kindlasti mae otsa, ja s6itsin tagasi Leh'sse, joonelt siinsesse riigihaiglasse ja hadaldasin seal, mis jaksasin. Arst kuulas mu labi ja nentis lihtsalt, et ju siis jah, sellele antibiotsile minu kurit6bi ei reageerinud. Ta kuulas mu labi, leidis, et kopsud on taiesti puhtad ja korras, syda loob, hapniku tase veres on hea, ja ta ei nae mingit vastunaidustust sellele, kui ma umbes nelja paeva parast tasapisi ronima hakkan. Tohtri kinnitusel pean ma uue kuuri antibiotsi nyyd pintslisse pistma, kohasiirupit ka, kolm neli paeva puhkama, ja siis on tema kinnitusel k6ik OK! Niisiis hakkan ma siit Leh'st homme varahommikul koos meie ronimivarustusega uuesti mae poole s6itma. See v6tab kaks paeva aega, tanane ka, yks paev baaslaagris ja peakski olema vajalik puhkusepaevade arv koos. Aga Janel ja Tarmol koos Arviga on praeguseks esimene trekipaev tehtud. Nagu ma Jane taevas6numist valja loen, on neil k6ik hasti. See on hea!