Me tegime täna Oskari ja Magdaga ühe pärastlõunase matka rappa. Kui siit Pääskülast võtta suund Haapsalu poole ja Risti ristist Virtsu peale keerata, siis näitab kahe kilomeetri pärast paremale silt "Marimetsa matkarada". See on siit minnes mulle teadaolevatest rabadest kõige ligemal. Kusjuures tegemist on mõnusalt suure rabaga, kus saab kokku mingi ligemale 8-kilomeetrise ringi teha, millest 5 kilti on laudteed. Olen seal mõni aasta tagasi kunagi korra käinud, aga siis oli suvi. Sügisene raba on muidugimõista teistmoodi: natuke nukker selline ja luitunum, samas on mingit sorti taimede - mille nimest mul muidugimõista aimugi pole - suvel nii sügavrohelised lehed praegu eriti iseäralikku oranžikat ja pisut neoonjat tooni. Maadligi taeva all lõunasse suunduvad hanekolmnurgad lisavad sügiseses rabas minekumeeleolu, mida ei suuda leevendada ka kuskil eemal läbi pilveaukude laukasilmadeni tungivad üksikud päikeselehvikud. Tõesti selline tunne on, et lumi ei ole enam kaugel.
Aga Magda tšillis mööda laudteid täiega. Jooksis ette ja siis tagasi, pressis meist mööda selja taha, siis jälle edasi, vahepeal ka raja kõrval kõhuni mudas ähkides. Ainult siis, kui me Oskariga üles vaatetorni ronisime, läks ta paanikasse ja undas trepi otsa all, nagu segane. Võib-olla see muidugi polnudki paanika, vaid hoopis must kadedus, et tahaks ju ka üles! Teda ei seganud ka poolel teel suht vingeks pööranud tuul ja sadama hakanud vihm, mis vahepeal lausa lörtsiseks muutus. Hea, et meil termosetäis kuuma teed kaasas oli, aga kindad oleks võinud ka muidugi kätte panna, nagu Oskar minnes välja pakkus, ja mille peale mina muretult ütlesin, et mis kindad, väljas on mingi 10 kraadi ning ega siis nii soojaga mehed veel kindaid kätte pane. Eks ta ole...
Peep
* Esimest korda oma elus rappa sattunud Magda oli laudteede peal üllatavalt osav.
* Marimetsa raba laukad, kus suvel on hiigla mõnus ujuda, aga tänase ilmaga sinna küll ei meelitanud mitte ühegi nipiga.
* Vesi all, vesi üleval - selline on rabamatk sügisvihmas.
No comments:
Post a Comment