Pisike tagasilöök

Tanahommikune arkamine ei olnud k6ige meeldivam - oosel olime nii mina kui Jane jaanud palavikku ja paeva peale pole enesetunne paranenud. Ilmselt saime Delhis konditsioneerilaksu pluss meile hakkas kylge mingi viiruserajakas. Kylastasime kohalikku riigihaiglat, mis oli elamus omaette, ja kus meid labi kuulati ja kerge antibiotsikuur valja kirjutati. Kolme-nelja paevaga, arvas tohter, kosume yles ja saame rahulikult oma ekspeditsiooniga alustada. Igatahes pole see v6rreldav yhe ameerika tyybiga, kes meiega samal ajal haiglas oli, ja kes juba kaks nadalat verise k6hut6ve ja muude j6leduste kaes on vaevelnud. Meil on ainult palavik ja kondivalu, aga tema nagi valja nagu Buchenwaldist paasenu. Arusaamatu, miks ta koju ei s6ida...

Kokkus6ttes siis kasutame meie ara oma esimese varupaeva ja laheme siit trekile esmaspaeva asemel teisipaeval. Niisiis kaks paeva veel internetis. Tyytu see ju on siin parajas kuumuses palavikus k6ikuda, sest pikali olla ju kogu aeg ei j6ua, aga kyll saab hakkama. Antibiots peaks kohe-kohe m6juma hakkama ja siis laheb kergemaks. Jane naeb juba suht reibas valja, aga ta on ka paratsetamooli sisse kihutanud, mida mina veel teinud pole. Aga kohe teen...

Peep

J6udsime Leh'sse

Tana varahommikul maandusime 3500-meetri k6rgusel Leh's, Ladakhi pealinnas. Oleme siin nyyd esmaspaevani, korjame kokku veel mingit kola, mida mae peal vaja laheb, harjume k6rgusega, ja siis siirdume aklimatiseerumimatkale. Internetti on seega veel paarika paevaks, peale seda jaame juba k6rgemate sidevahendite meelevalda. Leh on ysna meeldiv paik, kodune selline, kui oled kainud Tiibetis ja ka Bhutanis. Hea on olla Dehlist ara, puhta ja selge taeva all, rahumeelsed ja mitte pealetykkivad inimesed ymberringi. Meel on hea, enesetunne ka, k6rgusest tingitud vaevused puuduvad. Homme siinsetest tegemistest pikemalt...

Peep

Delhis

Tanane paev laks ametliku asjaajamise peale. J6udsime Delhisse varahommikul ja l6unast oli meil IMF-is (Indian Mountaineering Fondation, mitte segi ajada Rahvusvahelise Valuutafondiga) suur koosolek, kus meid yle kuulati, kindlustused ja muu vajalik paberimajandus yle kontrolliti ja 1900 dollarit maemaksu sisse kasseeriti. Ja muidugi tutvustati meid meie sideohvitseri Arvindi ehk Arviga, nagu me ta nime suuparaseks ara lyhendasime. Arvi on noor hindu, yldse mitte s6javaetaustaga magironimishuviline, kelle funktsioon on ebamaarane, aga ilmselt on siinkohal tegemist mingi osaga sotsiaalprogrammist ehk tooh6ive tagamisega ja eks me siis peame talle ylalpidamist pakkuma. Nojah... Veel selgus IMF-is, et kuigi tegemist on "aarmiselt populaarse maega", ei ole peale meie ekspeditsiooni parasjagu Nunil kedagi, kunagi hiljem augustis pidi sinna saabuma Jagged Globe'i kommertsekspeditsioon. Seega saab teoks see, mida natuke oli arvata ehk siis yksinda ronimine. Seda asja me arutasime nyyd pikalt yhes kohalikus puhvetis kylma Kingfisheri 6lle ja imemaitsva paneeri juures ja leidsime, et kui nii siis nii. Aga nyyd hakkab siin keskoo katte j6udma, paar tundi saab magada, ja siis lennujaama, kust meil kell viis kohaliku aja jargi valjub lend Leh'sse Ladakhi, kus me veedame jargmised kolm paeva aklimatiseerumiseks ja viimaste varude soetamiseks...

Peep

Algas...

Oleme oma kolaga Helsingi lennujaamas ja kolm seljakotti ning yks spordikott varustusega on sisse tsekitud. Kola kogukaal on 89,5 kg,mis tähendab, et me jäime poole kiloga oma pagasipiirangu piiridesse. Kohe hakkame siit Istanbuli suunas lendama ja sealt edasi Dehlisse. Järgmine kontakt siis juba kuskilt Indiast. Olge kuuldel...

Peep

Mt Nun

Sihtkoht: Mt Nun, tuntud ka Nun Kuni massiivi nime all, 7135-meetri kõrgune tipp India Kašmiiris, Suru oru lähistel, umbes 100 kilomeetrit Srinagarist idas, Himaalaja India-poolse osa kõrgeim tipp. Mt Nuni esmatõus leidis aset 1953. aastal Moraavia misjonäri Pierre Vittozi ja prantslanna Claude Kogani poolt, eestlased pole sinna teadaolevalt jõudnud.

Aeg: 20. juuli - 22. august 2011.

Ekspeditsiooni liikmed: Jane Riga, Tarmo Riga, Peep Kala.

Eesmärk: jõuda võimalikult turvaliselt ja väikese energiakuluga tippu ning siis koju tagasi.

Lennupiletid: olemas (Turkish Airlines Helsingist üle Istanbuli Delhisse ja tagasi, Delhi-Leh-Delhi mingi kohaliku liiniga).

India viisad: olemas.

Kindlustused: olemas (ihi Bupa).

Varustus: põhiosas olemas (tänud Nõmme matkapoele Matkamaailm ja prantslaste netipoele Telemark Pyrenees), nipet-näpet saabumas.

Füüsiline vorm: iga päevaga järjest parem (tänud treener Meelisele).

Vaim: valmis.

Ärevus: hakkab tasapisi kogunema.

Järjekordne Kazbek

Just sain Airalt Gruusiast SMS-i, et järjekordne eestlaste grupp Alar Siku juhtimisel jõudis täna Kazbeki tippu. Aira sõnumi järgi oli raske tõus, kõik kokku 16 tundi, ilm olla olnud päris hull, aga grupp jõudis üles 100-protsendiliselt. Palju õnne!

Sent from my iPhone

Masendus

Midagi nii koledat, kui eilne Fääride ja Eesti jalgpallimatš, ei ole minu silmad ammu-ammu näinud. Tahan juba ära mägedesse, seal sellist asja ei näe. 20. juulil on meil Tarmo ja Janega minek...

Peep