Vaated

Ja kuigi Ameerikas ning ka meil siin arvatakse, et just praegu toimub maailma presidendi valimine, on siiski selle palli peal kohti, kus kedagi ei huvita, kas parasjagu saab esimest korda USA presidendiks mustanahaline või asepresidendiks naine. Muidugimõista räägin ma Bhutanist, kus üleval mägedes käib elu oma tasast ja harmoonilist rada pidi. Ma arvan, et praeguseks on Lunana rahvuspargis, kus põhiosa Lumeinimese matkaradadest kulgeb, kurud juba lumme mattunud ja sealsed külad peavad nüüd ise vaatama, kuidas kevadeni hakkama saada. Ja kindlasti leidub seal inimesi, kes alles kuskil aprilli lõpul, kui kurud jälle lahti sulavad ja esimesed jakikaravanid alt kohale jõuavad, teada, kas kuskil Ameerikas on presidendiks demokraat Obama või vabariiklane McCain.

Ma panen siia mõned pildid Lunanast, kus ma alles või siis juba pisut enam kui kolm nädalat tagasi üleval jumalatele ning taevatähtedele lähedal olin, ja kuhu - mulle tundub - peab kindlasti ka tulevikus minema. Nojah, ilmselt küll mitte uuesti Bhutani, aga Himaalajasse küll. Nepaali ilmselt niikuinii, aga võib-olla ka Pakistani Kashmiiri. Sest see avaruse ja vabaduse tunne, mida mägedes kogeda saab, on nagu omamoodi uimasti, millest pärast mõnekordset proovimist sõltuvusse langeb. Ja kui jääbki mõni aasta vahele ning tundub, et saad juba sellest lahti, siis pärast järjekordset mägimatkadoosi saad ühtäkki aru, et ei, mäed ja matkad on sind oma buldogihaardesse võtnud ja lootused sellest sõltuvusest vabanemiseks jäävadki pelgalt lootusteks...

Peep