Järvejooks

17 tundi pärast Tallinnas maandumist olin juba Viljandis ja järvejooksu stardis. Kuigi üsna magamata ja SAS-i jube ebamugavas ja kitsas lennukis sõidust kangete kontidega, aga Viljandis ei oleks ju saanud ka mõistetavatel põhjustel jooksmata jätta. Et mul mingit jooksuvormi tegelikult pole - olen ju sel aastal oma põlveprobleemide tõttu sörkinud vaid 3 korda a 40 minutit - siis ei läinud ma Viljandisse ka mingit tulemust üritama. Plaan oli järvering läbi sörkida ja soovitavalt ikkagi kiiremini kui tunniga. See ka õnnestus - sain ametliku aja 59:29, mis on küll pea 7 minutit kehvem, kui mu parim aeg, aga noh, viimase korraliku jooksu tegin ka eelmise aasta mais Göteborgis.

Üks naljakas seik oli selleaastase järvejooksuga veel. Nimelt panin hommikul jet lagist uimase peaga oma spordikotti õigete jooksutossude asemel Oskari vanad, nr. 42 tossud. Vaatasin siis Viljandis juba, et pean kingadega raja läbima, aga õnneks oli kaasas Meelis, vana sõber ja treener, kellega ma siin Elmo tehtud pildil olen, ja kellel olid jooksutossud jalas. Ja et number ka enam-vähem sobis, siis jooksingi raja läbi Meelise tossudega. Selline udupea siis, aga aitäh, Meelis! Aga homsest läheb lahti jälle hulluks töötegemiseks. Esmaspäeval Rakvere, teisipäeval Viljandi, kolmapäeval Paide. Edasi näeb. Pääskülas peaks mingil hetkel aiatöödega ka algust tegema, aga seda kuidagi ei suuda kohe praegu ette võtta. Tänagi uimerdan siis päikese käes, teetass pihus ja lihtsalt unelen. Selline aklimatiseerumisperiood ilmsel...

Peep