Läbi saab...

see Chicago aeg. Täna õhtul lendan tagasi Eestisse. Kahju on veits, mis seal salata. Eile käisin ja võtsin veel Chicagost viimast. Kuulasin Chicago sümfooniaorkestri esituses Brahmsi esimest, mis oli nii ilus, et võttis kananaha ihule. Sain muidugi ka uskumatult head kohad all saalis keskel ja seda vaid 15 dollari eest oma ISIC-kaardiga. Pärast käisin Andy's Jazzclubis, kus minu meelest mängitakse selle linna kõige paremat jazzu ja kus pakutakse imehead tuunikala seesamiseemnetega. No ja õhtu ning oma siinse aja lõpetasin muidugi nurga peal Old Town Ale House'is. Ja nüüd käib pakkimine...

Panen siia veel minu Chicago kohtade topi koos linkidega, et siis, kui keegi kunagi siia linna satub, oleks hea vaadata, kas meie maitsed kokku langevad. Niisiis: parim muuseum: Chicago Art Institute eriti oma impressionistide koguga, mida loetakse Põhja-Ameerika parimaks ja maailmas teiseks. Parim bluesiklubi: Buddy Guy's Legend eriti oma esmaspäevaste jam-sessionitega, kus õhtu jooksul astub üles lisaks peaesinejale vähemalt kolm bändi, kes pannake kokku kohapeal. Parim kino: Piper's Alley Theatre, mis on selline vanakooli kino, pisut kulunud ning räämas, natukene Sõpruse moodi ja kus näidatakse natukene erinevat repertuaari, sellist alternatiivsemat kraami. Parim jazzuklubi: Andy's Jazzclub, kus seitsmel päeval nädalas mängivad kaks erinevat koosseisu, esimene juba viiest õhtul ja teine üheksast, poole kümnest, ja kus eranditult iga koosseis on selline, mis võiks meie Jazzkaarel olla vabalt peaesineja. Parim nurgapealne baar: Old Town Ale House, mis on lihtsalt üks suurepärane koht jube mõnusa auraga ja äärmiselt meeldivate inimestega seal sees. Ja kus sinust hiljemalt kolmanda külastuse järel saab püsikunde, kes on alati teretulnud...

Peep