Naissaarel

Käisin eile taas Naissaarel. Jaanuariga võrreldes, kui seal viimati olin, on üht-teist muutunud - eelkõige on ilm soojemaks läinud, lumi ja jää ära sulanud ning ülased õitsema hakkanud. Ühesõnaga: seal on praegu väga ilus. Margus näitas mulle saare lõunaotsa, kus ma varem käinud polnud. See jääb suurest teest pisut kõrvale ja on suhteliselt inimtegevusest puutumata. Venelaste ajal oli seal sõjaväelennuväli, mis nüüd on noori mände täis kasvanud, aga selle kõrval olev rand on päris imeline. Nii ilusaid düüne ma ei teagi Eestis mujal olevat ja nii kuldse liivaga randa samuti mitte. Tegelikult on ka Prangli lõunaotsas sarnased rannad ning neid mõlemaid ühendab see, et inimestest on need täitsa puutumata. Isegi suvel võib seal vaid harva paari matkajat kohata, seega on need ideaalsed paigad privaatseks mõnulemiseks, kusjuures sealsetes tuulest ja vähestest võimalikest pilkudest varjatud liivaaukudes saaks harrastada ka klassikalist naturismi. Või midagi veelgi põnevamat...

Saarel käib hoolimata kriisist ikka veel ka mingi ehitustegevus. Kaljuste küünist edasi ehitab üks soomlane omale arhailises stiilis palktaret ja veelgi edasi lääne poole on keegi mingi udupeene maja püsti löönud, mis on ilmselgelt ehituskeelu vööndisse tehtud, sest mereni on tema ukse alt vaid paarkümmend meetrit. Selline maja sobiks küll pigem kuskile linna või äärmisel juhul Käsmu kaptenikülla, aga noh, inimeste fanataasial ei ole teadupärast piire. Muidugi on sinna lääne poole pääsemisega tükk tegu, sest vahepeal tuleb läbida soo ja mingi lihtsama autoga või jalgsi sealt läbi ei lähe, nagu ka ühelt juuresolevalt pildilt võib näha. Teiseks võimaluseks on kasutada helikopterit, nagu tegid eile saarel käinud Schlössle hotelli pomod. Muuseas, see kopterifirma paikneb Eestis, kuigi on soomlaste oma, ja pole üldse midagi ülemõistuse kallist - lennutunni hind on € 650.-, kopterisse mahub kolm reisijat ja ootamine arvesse ei lähe...

Peep