Ümber Harku järve

Jooksmisega ei ole sel aastal väga hästi - põlved on valusad ja eriti treenida ei lase. Doktor Mardna eelmisel aastal tehtud süstid on teinud head, igapäevane elu on igati normis, aga kui pisut rohkem joosta, siis kipuvad ikka valusaks jääma. Võib-olla on muidugi ka asi peas kinni, nagu ikka, et ma juba pelgan ette ja seepärast ei julgegi eriti metsa minna. Aga mõned korrad ikka olen peale Viljandi jooksu käinud ja seepärast otsustasin viimasel hetkel ehk siis täna hommikul, et lähen ikka Harku järve jooksu starti ka, seda enam, et see on selline lühike, vaid 6,4-kilomeeetrine ring. Igatahes oli see õige otsus ja hoolimata vähesest treenitusest või õigemini täielikust mittetreenitusest sörkisin selle raja suurema vaevata läbi ja jäin oma tulemusega isegi üsna rahule. Aega kulus 31 minutit ja 14 sekundit, mis andis 452. koha. Üldse lõpetas Harku järve jooksu 864 inimest, seega jäin suht keskele. Alustasin päris rahulikult, ega ma muudmoodi poleks saanudki, sest ei tea ju isegi seda, millist tempot mu organism praeguses seisus üldse välja kannatab. Umbes kolmandiku peal hakkasin vaikselt tempot juurde kerima ja peab ütlema, et tunne oli päris hea. Et ma nii rahuliult alustasin, tähendas ka seda, et inimesi, kellest mina möödusin, oli tunduvalt rohkem, kui neid, kes minust mööda tuhisesid. Psühholoogiliselt on see igatahes hea tunne. Mäletan, et kui kunagi Kanadas Worldloppeti maratoni suusatasin, kusjuures mu suusad olid öösel sadanud värskel lumel kinni mis kinni, siis oli mul vahepeal juba tunne, et ma olen absoluutselt kõige viimane, sest kõik läksid minust mööda vasakult ja paremalt, alt ja ülevalt. Ja ma pean ütlema, et see tunne oli ikka väga masendav. Kusjuures õigluse huvides olgu öeldud, et tegelikult jäi ka toona mu selja taha päris palju inimesi, aga jah - see tunne seal rajal oli kõike muud kui meeldiv. Aga see oli remargi korras öeldud. Igatahes vaatan homme, kas tänasest sörgist ka mingeid järelmeid on. Kui pole, siis kavatsen hakata taas regulaarsemalt liigutama. Juulis on Pühajärve jooks ja augustis Ülemiste. Tegelikult saab need järvejooksud ju ka ilma tõsisema trennita ära teha, aga septembri lõpus tahaks minna Stockholmi Lidingöloppeti 30-kilomeetri krossi starti. Väike plaan on teist korda läbi teha Swedish Classic, mis teadupärast koosneb Lidingöst, Vasaloppeti suusamaratonist (90 km klassikalist), Vätterrundanist (300 km ratast) ja Vansbrosimningust (3 km ujumist Vansbro jões), mis kõik tuleb ära teha ühe jooksva aasta jooksul ja mille ma 2005. aastal olen korra läbi teinud.

Peep