5.8.11

Ongi k6ik

Jah, olen sunnitud t6dema, et minu jaoks on selle ekspeditsiooniga asi yhel pool. Olen hetkel j6udnud Kargilisse, mis on poolel teel Leh'sse. Homme 6htuks loodan sinna arsti juurde j6uda. Eilne allatulek esimesest laagrist baasi oli karm katsumus. Tee, mida paar paeva tagasi labisin umbes 2,5-tunniga, v6ttis nyyd aega pea 6 tundi. Arvind ja sherpa saatsid mu laagrist yle platoo jaamurruni, sealt laskusin koisi pidi ise alla, ja l6puks k6ikusin jarsku moreenin6lva pidi alla baasi valja. Palavik, hiigeln6rkus ja teatud koordinatsiooniprobleemid tegid selle tee ysna hulluks.

Tana varahommikul olid 6nneks baaslaagris mul juba vastas sirdar ja yks porter, kes mu kola aitasid alla kylla kanda. Sealt sain mingi auto peale ja nyyd olen siis Kargilis. Enesetunne on m6istagi oluliselt parem, kui yleval, siin on vaid mingi 3000 m yle merepinna, aga palavik on alles ja n6rkus ka. Selgelt on haigus sees, aga mis, seda loodan homme Leh's teada saada. Kuidas edasi ja kui ruttu koju, see selgub loodetavasti nadalavahetuse jooksul, hiljemalt esmaspaeval. Informeerisin ka oma kindlustuskompaniid, vaatan, mida nemad kostavad selle kiire kojusaamise ja muu suhtes.

Seekord siis sedamoodi, krdi Delhi oma viiruste ja muu saastaga :(

Peep

1 comment:

Tarmo Nakkurt said...

tean mida tunned. Aga peamine, et eluvaim sees.