Tagasi Kathmandus

Parast taiesti magamata ood Tallinnas ja 8-tunnist lendu Helsingist Delhisse ja veel uhte magamata ood sealses lennujaamas, maandusin Kathmandus. Keskpaevane uni tuttavas Vaishali hotellis oli kosutav ja tundub, et elu hakkab jalle sisse tulema. Muidugimoista tegin nuud esimese kaigu kohe oma lemmikjuustukoogikohta, mis on taiesti alles. Nagu koik muugi. Oieti on see hammastav, et kuigi ma olin siin viimati 2005 sugisel, ei ole esmapilgul mitte midagi muutunud. Lohnad on samad ja sildid ja inimesed... Ja juustukook on sama hea. On raske utelda, mis siin on, mis sellise eriliselt monusa koduse tunde tekitab, kuigi kodust on siin koik ju nii erinev. Aga hea on siin olla ja ainuke asi, mille ule kahetsust voib tunda, on see, et siin pole minuga kaasas neid minu jaoks nii olulisi inimesi, kes - ma usun - voiks siin samamoodi ennast hasti tunda, kui mina... Aga nuud lahen ma ohtust sooma ja luban, et kirjutan homme pisut pikemalt.

Peep

Valede vale!

Venemaa asepeaminister Sergei Ivanov teatas just intervjuus Euronewsile, et mitte ükski Vene sõdur pole Gruusia territooriumile astunud. Et kõik nad on rangelt Lõuna-Osseetia piirides. Ivanovi järgi pole seega Gorisse tanke saadetud, Poti sadamat ja Thbilisi sõjaväelennuvälja pole pommitatud jne. See kõik olevat Gruusia-poolne Goebbelsi-stiilis vale, millele pole mitte mitte mingisugust alust. Samal ajal näitab CNN, kuidas Vene tankikolonn liigub Gorist edasi Gruusia sisemaale. CNN-i reporter rääkis Vene sõduritega, kes ütlesid, et "meil kästi siin Gruusias olla ja edasi liikuda ja seda me ka teeme..." Täitsa lõpp! Selline vale nii kõrge Vene poliitiku suust tervele Euroopale on ikka lausa ennekuulmatu. Isegi venelaste RTR näitas kindralstaabi ülema asetäitja pressikat, kus too teatas, et "jah, meie mehed on Gruusias sees, sest peame ju luurama, mida grusiinid plaanivad, sest oleme niigi suuri kahjusid kandnud." Ja kui üks vene reporter küsis, et "kuidas siis nii, et meie väed niis uuri kaotusi on kandnud?", ütles too kindral, et "nojah, Berliini vallutamine käis ka vere sees..."

Ma olen vaadanud viimastel päevadel CCN-i ja Euronewsi kõrval ka päris palju RTR-i, et näha, millist ajupesu siis ikkagi venelased omadele (ja paraku ka meie venelastele) teevad. See on sõnukirjeldamatu! Ma ei räägigi ühtedest ja samadest nutvatest ning värisevatest osseedi mammidest, keda näidatakse järjest ja järjest või põlemapandud Gruusia tankidest, aga mu "lemmik" oli üks kuskilt kinnipüütud ameeriklane, kes, ROSSIJA-kirjaga pesapallimüts peas kirus inglise keeles mõrtsukatest grusiine ja USA-d, kes vaimuhaige Saakašvili osseete tapma ajas, ja kõige lõpuks venelasi kiitis, kes selle hulluse ära lõpetavad. Tore oli ka see, kui RTR näitas Tshinvalis ühte purukspommitatud kirikut ja rääkis, et näe, grusiinid on rikkunud mingit konventsiooni, mille järgi ei tohi arhitektuurimälestisi lammutada ja sellega on pandud toime järjekordne rahvusvaheline kuritegu, samasugune, nagu genotsiid... Ja siis kui teisi Vene telekanaleid klõpsida, tuleb kolmest ülejäänust vähemalt kahest mingi Vene sõjafilm. Üks tavaliselt Teisest Maailmasõjast (vabandust: Suurest Isamaasõjast) ja teine lihtsalt mingitest 70-80-ndate vapratest punaväelastest. Ja mida siis tahtagi kasvõi meie venelastest, kui nad sellist ajupesu saavad päevast päeva ja ööst öösse! Ja siin ei aita ka mingi ETV2 või mis iganes, sest ma ei usu elu sees, et Eesti suudaks siinseid venelasi panna sellisel puhul, nagu praegu, kanalit vahetama...

Aga jah: see Ivanovi intervjuu oli ikka nii uskumatu, et seda ei julge venelased ilmselt isegi oma kodus näidata! Aga reporteri küsimuse peale, et kuidas Ivanov kommenteerib seda, et ainsa riigina on Moskva käitumise Gruusias ametlikult heaks kiitnud Kuuba (NB! Isegi mitte Valgevene või Põhja-Korea!!!), ütles Vene asepeaminister, et "see kinnitab vaid seda, kui levinud on maailmas topeltstandardid." Et siis kogu maailm, isegi kõige kindlamad liitlased, lähtuvad teistsugustest väärtustest, kui kõne all on Venemaa tegevuse hindamine. Vaene Ivanov - kõik teevad liiga! Aga vana Goebbels võiks küll uhkusest pakatada, et tal nii usinad õpilased on...

Peep

Tagasi Keskaega

Karta on, et Gruusia jääb kokkuvõttes Lõuna-Osseetiast ja Abhaasiast ilma. Mulle tundub, et seda ei õnnestu kellelgi vältida. Venelased toimetasid selle asja osavalt ära, mõneti grusiinide endi kätega, kes üha jõhramale torkimisele lihtsalt ei saanud enam reageerimata jätta. See oleks sama olnud, kui hüpoteetilises Vostotšno-Viruski Respublikas oleks Moskva utsitatud ja Kohtla-Järvel pesitsevad venelased maha põletatud Iisaku küla ja siis Eesti valitsus oleks Kohtla-Järvele meie skaudipataljoni saatnud. Kas seda oleks saanud tegemata jätta? Jah oleks - aga ainult Ida-Virust loobumise hinnaga. Kas eestlased oleksid sellise asja sellele valitsusele andestanud? Ilmselt mitte... Gruusias läks samamoodi. Kahjuks arvestas Venemaa kõik asjad väga täpselt läbi, Gruusia oli sundviskes ja edasi on tehnika küsimus.

Mis edasi? Ma arvan, et Gruusia riik jääb ärakohitsetud kujul siiski alles. Aga see on ainult algus. Venemaa neelab Lõuna-Osseetia ja Abhaasia alla, ilmselt jäävad seal küll mingid kohalikud nukuvalitsused alles ja ilmselt neid "riike" eriti keegi ei tunnusta (vähemalt esialgu mitte), aga ka see värd Transnistria on ju juba hulk aastaid olemas ja toimetab omasoodu ning Moskva näpunäidete kohaselt edasi. Suure tõenäosusega on järgmine Ukraina, kus Moskva korraldab sarnase "ülevõtmise" Krimmis. Ja võib-olla mõnes piirkonnas veel. Edasine on närvide mäng. Kas venelased julgevad tulla ka EU ja NATO täisliikmete vastu, kelle suhtes kehtib paragrahv 5, mille kohaselt rünnak mis tahes NATO liikmesriigi vastu on rünnak kogu NATO vastu ehk siis ka USA, Saksamaa, Suurbritannia, Norra jne., vastu. See saab sõltuma sellest, kuidas USA ja NATO reageerivad venelaste järgmistele "ülevõtmistele".

Ja siis edasi? Edasi kuulutavad end iseseisvaks Transilvaania ungarlased, mis tekitab madina Ungari ja Rumeenia vahel. Siis teevad oma riigi ära baskid, siis saadab Ahvenamaa kuradile Soome. Skandinaavias sünnib kolm Saami vabariiki - Norras, Rootsis ja Soomes, Korsika kuulutav välja iseseisvuse Prantsusmaast, Kosovo ehk teise Albaania serblased teevad oma Mini-Serbia... Rääkimata niikuinii kaheks või isegi kolmeks jagunevast Belgiast, omaette Katalooniast ja lõpuks ka 24-st konföderatsioonilepingu kuu peale saatnud Šveitsi kantonist. Ja jõuamegi tagasi Keskaegsesse Euroopasse, kus sajad vürsti- ning vaba- ja linnriigid omavahel jagelesid ja oma alamatele aina uusi makse välja mõtlesid.

Ja kui siis sealt kunagi tagasi vaadatakse, siis õhatakse kahetsevalt tuletades meelde, et kõik see algas kunagi sellest, et üheskoos lammastena pealt vaadati kuidas Venemaa askeldab ja muidugi seda, kui ameeriklaste eestvedamisel võeti kätte ja ühe imeliku riigi, pealkirjaga "Kosovo", iseseisvust tunnistati. Mis ju Venemaale tema trumbid kätte mängis...

Peep

PS! Ma arvan, et ma nüüd mingi aeg eelistan Prantsuse, Lõuna-Aafrika või Itaalia veinidele küll Gruusia omi. Lähen tutvun juba täna meie veinipoodide valikuga...

Läheb veelgi hullemaks

Täna jooksis naftabarreli hind 145-dollari piirist üle. Kui aasta tagasi naerdi välja need inimesed, kes ennustasid 100-dollarist hinda, siis nüüd ei kahtle vist enam keegi, et 200 ja isegi üle selle tuleb üsna pea. Ma siin vaatasin just eile oma maja küttekulusid ja nentisin, et minu läinudaastane otsus õlikatel välja vahetada pidugraanulikatla vastu oli absoluutselt õige. Eelmise aasta juulist selle aasta juunini kulus mul graanulitele 15 000 krooni, aasta varem samal perioodil läks õli peale 24 000.-. Seejuures maksis 2006-2007 õliliiter keskmiselt 8,50 aga praegu on hind üle 12-ne krooni, aasta lõpuks ennustatakse 15 ja järgmiseks aastaks 20 krooni liitri eest. Karm! Kuulsin just ühe ühest tuttava tuttavast, kes olla öelnud, et oma eelmisel aastal ostetud põllumaja pangalaenuintressid kannatab ta küll ära maksta, aga talvised küttekulud pidavat temas juba ette õõva tekitavat. Ilmselt saavad villased sokid, vatitekid ja aivarpohlaku-nimelised vestid eeloleva sügise-talve müügihittideks...

Tegelikult peaks ju sellised naftahinnad pisut rohelisema mõttelaadiga inimeste jaoks olema palsamiks hingele - tarbimine väheneb, inimesed sõidavad vähem ja pisema mootoriga autodega, hakkavad vähem lendama, tarbivad igasuguseid asju vähem jne. Kokkuvõtteks peaks see ju olema kergenduseks keskkonnale. Paraku ei ole asjad sugugi nii ühesed. Selge on ju see, et naftapuuduses hakkavad inimesed tarbima alternatiivseid kütuseid ja see võib viia hoopis suuremate keskkonnajamadeni. Meie urgitseme siit Eestimaa seest välja põlevkivi, aga mujal maailmas kasvab juba jõudsalt kivisöe kaevandamine ja ja põletamine. Ega kivisüsi on ju kogu aeg olemas olnud ja pisitasa on seda kasutatud ka, aga viimaste aastakümnete jooksul on selle kaevandamise omahind olnud lihtsalt liiga kõrge, et seda laiemalt kasutada. Või siis on nafta hind olnud liiga odav. Nüüd on olukord muutunud ja kivisüsi jälle konkurentsivõimeliseks tõusnud. Lugesin kuskilt, et ühes Jaapani kaevanduslinnas, kus läinud sajandi 60-ndatel elas 70 000 kaevurit ja kus kolm aastat tagasi oli alles jäänud 5000 mäemeest, taasavatakse usinalt konserveeritud kaevandusi ja palgatakse inimesi, kellele antakse poolmuidu kortereid tolle linna arvukates aastaid tühjalt seisnud majades.

Hull lugu on aga see, et kivisöe põletamisest saadav energia saastab vähemalt atmosfääri veelgi rohkem kui nafta põletamine. Mul tulevad siinkohal kohe meelde kirjeldused 19. sajandi lõpu, 20. sajandi alguse Londonist, kus kuulsad sudud ja selle tagajärjel tekkinud igasugused haigused olid tingitud just kivisöega majade kütmisega kaasnevast tossust. Ja kui inimeste energiavajadusi hakatakse nafta ja gaasi põletamise asemel massiliselt asendama kivisöe põletamisega, siis toob see ju endaga kaasa senisest veelgi karmima kliimasoojenemise pluss kõik sellega kaasnevad probleemid. Sest ega jutt ei käi ainult toasoojast - erinevalt 100-aasta tagusest Londonist annab ju kõige olulisema osa saastest kõikvõimalik tootmine. Tohutute tehasekomplekside korstendest tõusev toss ei varja nõndamoodi mitte enam ühte linna, vaid terve selle õnnetu planeedi. Ja nn puhast energiat ei paista veel kuskil silmapiiril...

Peep

Meie igapäevast bensiini...

Bensiini ja diiselkütuse hind tõuseb igal pool maailmas. Hispaanias mässavad selle vastu rekkajuhid ja kalurid, Soomes kutsutakse internetis üles boikoteerima suurte kütusefirmade bensiinijaamu, Indoneesias on bensujaamu põlema pistetud. Ameerikas hädaldavad bensiinimüüjad, et vanemat tüüpi mehaanilised tanklaautomaadid, aga selliseid on terve USA täis, ei näita 99,99-st dollarist kõrgemat hinda. Et aga bensiini hind on juba jõuliselt üle 4 dollari galloni eest roninud (märtsi lõpul maksis Floridas bensiin veel keskeltläbi 3,25), siis ei saa suurema paagiga maasturid enam täispaaki tankida - numbreid ei jätku. Meie siin võime muidugi oma 18-kroonise liitrihinna juures ameeriklaste 10-kroonist bensiinihinda vaid kadestada, aga MTV3-s oli reportaaž, kus seesama 4 dollarit galloni (mis on teatavasti 3,8 liitrit) eest viib suurtes linnatagustes mallides kauplevaid poode pankrotti. Lisaks teatas General Motors, et kaalub tõsiselt hiiglaslike bensiiniõgijate Hummerite tootmise lõpetamist või siis selle kaubamärgi mahamüümist. Ka Ford lasi äsja välja pressiteate, et nad keskenduvad edaspidi vaid väikeste ja ökonoomsete sõidukite arendamisele. MTV3 reporter küsitles ka mingit USA paadisisustajat, kes ütles, et tema business on igatahes omadega ühel pool - ameeriklased ei tahtvat enam paatidega sõita, vaid üritavad neid maha müüa. Paadioksjonid pidavat olevat igapäevased, aga müük kesine. Kellegi Caroline Butleri (see oli see paadisisustaja) sõnul jäävad paadid lihtsalt kai äärde loksuma ja oma elupäevade lõppu ootama. Olgu peale - see naine oli toimuvast ilmselt masendunud, aga tänapäevaseid trende iseloomustab see päris hästi.



Peep

Meie tavaline Päike

Eile hommikul Tallinast Viljandi poole sõites kuulsin Soome YleX-ist põnevat uudist. Nimelt on Soome ja Austraalia astronoomid ühiste uuringute tulemusena jõudnud järeldusele, et Päike on täiesti tavaline täht, milliseid on universumis hulgi. Selle uurimuse järgi on Päike n.-ö. hall keskpärasus, üldsegi mitte mingi eriline ja unikaalne täht, nagu siiamaani on arvatud. Järelikult võib ka meie päikesesüsteemi laadseid moodustisi olla tuhandeid kordi rohkem ning ilmselt kehtib samasugune järeldus siis ka Maa kohta. Mis omakorda tõstab oluliselt tõenäosust, et elu - ja ilmselt siis ka intelligentene elu - ei ole sugugi mitte unikaalne ning lisaks meile on kedagi kuskil veel. Küsimus on vaid selles, et kus täpselt?

Üks soome astronoom, kes saates esines, tõsi selle kohta hea võrdluse. Kui ette kujutada, et meie täiesti tavaline Päike on üks liivatera tohutul ookeanirannal, siis järgmine samasugune tavaline päike paikneb sellest liivaterast ...40 kilomeetri kaugusele. Njah, sinna annab jõuda, eksole! Aga selle eest on neid tavalisi päikeseid palju. Neid leidub küll ja küll juba igas galaktikas, galaktikaid endid olevat selle astronoomi kinnitusel aga umbes-täpselt sama palju, kui sellel mitmekümne kilomeetri pikkusel rannal on liivateri. Et siis elu on veel ja ilmselt ta mõistuslikku elu, aga need pagana vahemaad...

Peep

Göteborgi poolik

Jooksin täna kolmas kord Göteborgi poolmaratoni. See on mu lemmik, siin on alati rõõm joosta, võib-olla selle pärast, et just siin tegin 2006. aastal oma esimene pooliku ja lisaks kõigele läks see tookord nii hästi, et seda aega pole ma siiamaani suutnud üle joosta. Et siis seekord sain ajaks 1:37:50, mis on kaks ja pool minutit kehvem tollasest esimesest jooksust, aga omakorda pea kolm minutit kiirem kui eelmisel aastal. Ja ka veidi kiirem, kui too aprillikuine poolik Berliinis. Igatahes - Göteborgi jooks oli hästi korraldatud, nagu alati. Bände tundus olevat raja serval küll vähem, kui eelmisel aastal, aga ikkagi palju, ja kesklinn oli rahvast pungil. Igal juhul on niimoodi mõnus joosta, isegi hoolimata sellest, et just kesklinna lõigul, s.o. umbes 15.-16. kilomeetril sain oma haamri kätte ja liikusin vahepeal küll lausa teosammul. Vahepeal tuli peale tunne, et kõik 40 000 jooksjat lähevad minust seal mööda, aga ilmselt see siiski nii polnud, sest kokkuvõtteks sain siiski 3726. koha. Aga miks ma oma kolme aasta tagust aega ei suutnud parandada, ei oskagi öelda. Treeninud olen ju päris kõvasti, rohkem kindlasti, kui tookord, vorm tundub ka treeninguaegade põhjal hea, aga jooksudel välja ei tule. Ilmselt on miskit peas kinni. Kas ma ei suuda end piisavalt motiveerida või kardan lihtsalt ärakukkumist ja seetõttu ei pressi nii palju kui peaks ja tegelik treenituse tase lubaks. Või on asi lihtsalt selles, et tookord pidin endale tõestama, et olen võimeline millekski selliseks, mida kunagi varem teinud polnud, nüüd aga on see asi ära tõestatud ja võib-olla on nüüd vaja endale hoopis uusi asju ära tõestada...

Terv., Peep

PS! Aga seda, miks ma selle pildi peal oma nina nii uhkelt püsti ajan, ei oska ma ütelda, seda enam, et naabrimees Ulf jooksis oma läbi aegade teiseks parima jooksu ja oli minust oma 15 minutit kiirem...