Penitenteses, teel yles

J6udsime Mendozast Penitentesesse, mis on viimane asutatud punkt enne Aconcagua rahvusparki sisenemist. Penitentes on vaike kylake Mendoza-Santiago maantee aares, m6ne hotelliga maesuusakeskus, kus praegusel aastaajal valitseb suht sygav vaikus. Peale meie on siin veel kaks punti matkajaid Brasiiliast, Prantsusmaalt ja Tshiilist, kes ka homme yles Aconcagua poole hakkavad minema. Rohkem pole siis suurt kedagi, teeaarses restoranis peatuvad vaid Tshiilisse s6itvate autode juhid. Santiagosse on siit muuseas ainult 200 kilomeetrit. Seega pole valistatud, et peale matka, kui veel mingi toss sees on, saab siit Santiagosse haaletada. Ja sealt edasi korraks Vaikse ookeani aarde, et ronimisest villis varbad sooja ookeani pista. Aga sinnamaani on veel palju aega ja asjad v6ivad muutuda...

Meie telgid, toidukotid ja muu baaslaagrist alates vajaminev varustus on kokku pakitud ja jaab ootama muulade selga panemist. Meie ise laheme teele homme hommikul. Siis kaon ma mingiks ajaks levist. Millal me paris yles j6uame, ei oska ytelda, sest ilmad on siimaani paris heitlikud. Yleval on lund ja vaga k6va tuul. Baaslaagis on muulamehe s6nul hulk telke puruks rebitud, ka need, kus meie pidime elama, aga asendus pidi juba teel olema. Kolmapaevaks lubab tuule vaibumist ja heitliku ilma asendumist. See on hea uudis, sest umbes siis me peaksime olema j6udnud baaslaagrisse, kust edasi hakkab peale t6sine asi. Aga k6igest sellest, mis seal yleval hakkab juhtuma, on praegu veel pisut vara raakida.

Mis siis siiamaani on silma torganud? Argentina ei ole mind tegelikult suutnud vaga palju yllatada, aga sellest halja liha soomise kultuurist ma ikka paris tapselt aru ei saa. Mistahes soogikohas tuuakse inimesele laua peale mu meelest vahemalt neljandik lehma, mis on ara grillitud. Ja muud ei midagi. Taldriku peal on pelgalt tohutu lihakantsakas ja kui eraldi ei kysi, siis ei sa isegi salatit sinna k6rvale. Midagi muud soodavat ehk siis seda, mis mulle sobiks, on ysna raske leida. Buenos Aireses sain kyll vaga head kala, aga siin yleval on sellega keerulisem. Jaab yle kana. Tana l6unasoogikohas kuskil tee aares toodi mulle lihtsalt veerandine grillitud kanakints, millega ma siis tykk aega vaeva nagin. Aga hakkama ma sain. Igatahes lihasoojad limpsavad siin keelt ja kiidavad oma lehmaveerandikke, mis mind paneb muidugi 6lgu kehitama...

Teine asi, mis yllatav on, on see, et nii suurel ja p6hiosas tasasel maal ei kasutada raudteed vaid inimesed liiguvad peamiselt bussidega. See on imelik, miks nad raudteid pole ehitanud? Mendozast siia Penitentesesse ja siit ka edasi kulgeb paralleelselt maanteega kyll raudtee, aga seda pole pilgu jargi vahemalt kolm-nelikymmend aastat kasutatud. Aga bussid on neil see-eest vagevad. Suured ja hiigelmugavad. Ma pole selliseid kuskil mujal maailams nainud. Istmed on hiigelsuured ja need saab sisuliselt vooditeks muuta. Seega ei valmistanud ka labi oo kestnud bussis6it Buenos Airesest Mendozasse mingit vaeva, kuigi sellele oli ju eelnenud peaegu 24 tundi lendamist. Ma magasin lihtsalt selle s6idu m6nusalt maha. Ja selliseid busse liigub siin vaga headel laiadel ja sirgetel maanteedel palju. Ning bussijaaamd linnades on suured ja uhked ning peatuseposte nendes sadu.

Sellised muljed siis siiamaani. Aga nyyd lahen ma 6htust sooma, siis viimane oo voodis ja peale seda algab matk. Jargmine kord kuulete minust ilmselt kuskil 6.-8. detsembri paiku. Ma ei lahe vahepeal kaotsi, vaid toimetan lihtsalt nii, nagu inimesed enne tanapaevaste tehnoloogiavidinate leiutamist omi asju ajasid. Ja siis ei kurtnud ju keegi, kui kuu v6i paar v6i vahel ka m6ni aasta kellesti mingit elumarki ei saanud...

Peep