Selle eelmise päikeseloojangu jutu peale on loogiline järg lumetormid. Sest imelistele päikeseloojangutele järgnes vähemalt üks öö, enamasti aga vähemalt ööpäev korralikku müdinat. Pikim oli öö, järgmine päev ja veel üks öö. Ja kui piltidelt vaadatuna tundub lumetorm Andides suht talutav, s.t., et kuskil pole näha tohutuid lumehangesid, kust telk vaevu välja paistab, siis olgu öeldud, et lumi sellises tormis lihtsalt maha ei jää. Hangesid pole, sest tuul viib lume lihtsalt minema. Ehk siis lumi ei tule sellise tormi puhul mitte ülevalt, vaid paralleelselt maapinnaga vasakult, paremalt, eest ja tagant. Vahepeal tundub, et igast ilmakaarest korraga. Ja see, et vahepeal peab telgikatust kätega üleval hoidma, pole mingi ime, sest tuule jõud on nii suur, et see surub telgikaared vastu nägu. Tarmo ütles, et Coleras viimasel öösel enne tema tiputõusu, pidi ta vahepeal selja vastu telgiseina suruma, et tuul telki päris kokku ei litsuks. Sealjuures oli ta tuule vastu telgi ümber kividest kaitsevalli ladunud.
Aga kui tormiga telgis olla, siis ei ole see kõige hullem. Tükkis keerulisem on tormiga telki üles panna. See juhtus meil Nido de Condoreses, kuhu me jõudsime õhtul, kui lumetorm juba täiega lõõskas. Ühe telgi ülespanekuks sellistes tingimustes kulus oma tund ja vähemalt nelja inimese tõsine jõupingutus. Parem, kui kuue. Ma ei kujuta hästi ette, kuidas saab samasugustes tingimustest telgi püsti üksinda - seda peaks kirjeldama Tarmo. Üsna hull on samal ajal telki maadligi hoida ja vaadata, et see tuult alla ei võtaks ja lendu ei läheks, ja siis telginööre ümber kivide panna ning kõik see kupatus kuidagi mingisugusesse telgilaadsesse fassongi saada. Käes on ju sulelabakud ja kui nendega peenikesi telginööre kätte ei saa, siis on loomulik need käest visata ja paljakäsi proovida. Mis lõpeb väga ruttu külmunud ja tundetute näppudega. Ja nende ülessulatamine võtab ju omakorda hunniku aega. Aga kui telgi juba üles saab, siis on pärast tühitähi avastus, et külje all on kivihunnik, või et üks telgipool on umbes pool meetrit allpool teisest, mis paneb su telgikaaslased öösel sulle selga vajuma ja sind pannkoogiks litsuma. Ja tühitähi on seegi, kui telgilakke kondenseerunud hingeaur ära külmub ja öösel sulle iga tuuleiili peale näkku langeb. Tähtis on see, et telk ei lenda minema, et sul on "katus" pea kohal, et sul on telgis vähemalt viis kraadi soojem kui välja, ja et iga torm saab mööda ning järgmisel päeval on sul võimalus edasi ülespoole liikuda. Kui on...
Peep
1 comment:
Ega selle tormiga mis teil Nidos oli, poleks üksi telki ilmselt üles saanud, tegin sel päeval viske Plaza Argentinast Polacos 1-e ja tundsin samal ajal muret tühjalt baaslaagrisse seismajäänud telgi kinnituste pärast :) Kuid palju oleneb ka telgist. Bibler I-telki on tormis raske üksinda püstitada, aga nt. Mountain Hardware EV-2 puhul arvan, et paneksin ka väga tugevas tormis ta edukalt üles. Põhiline on saada kividega paika 4 nurka: alustades pealetuult nurkadest ja lõpetades uksega, seda saab põhimõtteliselt teha kasvõi telgil roomates ja sedasi seda kehaga maas hoides. Edasine on lihtsam: paljast kaart tuul ära ei vii kui kinni hoida, pärast nurkadesse painutamist on vaja vaid telk jällegi pealetuult alustades klippidega kaartele tõsta. Kõledusttekitav on mõte telgi purunemisest sellises tormis öösel magamise ajal, mispuhul tuleb ilmselt kuidagi hommikuni magamiskotis ja telki ning asju "ümbermähkides" vastu pidada enne kui proovida kogu kraami kotti ajada ja alla põgeneda.
Post a Comment