


Siin ma siis nyyd otsapidi olen. Kindel plaan oli Buenos Aireses minna maailmakuulsale Bocca staadionile jalgpalli vaatama, aga paraku ei ole seal tana ega homme 6htul mangu. Alles pyhapaeva 6htul saaks seda mollu seal vaadata, aga siis istun ma juba lennukis ja kulgen Rooma poole. Homme 6htul peaks mang olema mingil teisel staadionil, aga kas sinna laheme, seda naeb. Kyll on aga tahtmine korraks ara kaia Uruguais, mis on siit laeva kahe tunni kaugusel. Ja tangoelu peaka ka korraks piiluma, kuidas siis muidu Argentinas, eksole...
Aga rafting oli lahe, kuigi see ei saanud minu jaoks naolegi Nepaali raftinguga Bode Koshil. Seal oli ikka 5. kategooria karestikke, mis k6hu 66nsaks v6tsid ja vahepeal sundisid veepinna poole pyrgima kuskilt paadi alt. Ja osades kohtades sunniti meid karestikest mooda k6ndima maad mooda, sest 6. kategooria karestikest laks paadimees yksinda labi. Aga Mendozas oli rafting m6nus liuglemine 2., aarmisel juhul 3. kategooria karestikel, kus vahepeal siiski ka prilliklaasid marjaks said ja meie paatkonna naised huilgama v6ttis. Ma arvan, et esimeseks raftingukogemuseks oli see neile vaga hea. Aga jargmine kord tahavad ka nemad juba ilmselt rohkemat. Aga ma ei kritiseeri, kaugel sellest, m6nus oli ikka, eriti villis ja valutavatele varvastele, mis end jahedas vees vaga hasti tundsid.
Peep
No comments:
Post a Comment