18.12.09

(Mitte)tipupäev

6. detsembril, kui lumetorm meie Aconcagua tipurünnaku untsu keeras, jõudsime neljakesi (Krisli, Alar, Raul ja mina) kuskile 6500 meetri kanti. Traaversi alguses ootasime kaljunuki taga, et äkki laheb pisut paremaks, aga ei läinud. Meie ees oli kaks argentiinlast oma giididega ja neli või viis norrakat oma kohalike saatjatega. Argentiinlased pidasid nõu ja nende otsus oli ühene: edasine ülesminek on eluohtlik. Alar nõustus sellega ja me pöördusime tagasi Berlini laagrisse. Seal ootasime ilmateadet, et siis edasise tegevuslaan paika panna. Giidid võtsid raadio teel baaslaagriga ühendust ja said teada, et 7. detsembriks lubas selget ilma, aga külma umbes 35 kraadi ja tuult ca 100 km/h. Seda oleks olnud selgelt liiga palju. Edasine on teada: me pakkisime oma kola Berlinis kokku, toppisime Nido de Condoreses seljakottidesse veel lisaks sinna jäetud asjad, mis oli üks ütlemata keeruline ülesanne, ja laskusime baaslaagrisse. Ja järgmisel päeval sealt edasi alla rahvuspargi väravasse. Nüüd on mul valmis saanud pildid, mida ma hakkan pisitasa (või tasapisi??) siia üles riputama. Ja esimeseks siis tolle tipuürituse omad, nii palju, kui ma neid sel hetkel teha suutsin...

Peep





3 comments:

Tarmo said...

7. kuupäeval leiti väidetavalt Micheali surnukeha, seega keegi pidi tippu jõudma. Norrakad teisel katsel? Tuuleennustus oli 65-45-45 km/h (hommik-päev-õhtu). 5. kuupäeva ennustus nt. oli 75-55-40, aga võin öelda, et tegelikkuses oli pärastlõunasel ajal tipus tuul nõrgem, muidugi ei tähenda see seda, et 7. poleks võinud olla vastupidi. Igatahes võib päeva jooksul tuul Andide tippudes oluliselt muutuda (sama kogemus Mercedariolt jaanuaris). Temperatuuri osas peab koos tuulefaktoriga arvestama igatahes -40 kraadise temperatuuriga, selleks ongi sulejoped ja -kindad vajalikud.

Peep said...

Norrakad tulid Berlinist alla juba enne meid, ööbima jäid need argentiinlased, kes tipukatsele ka läksid. Teel alla Confluencia poole saime kokku kolme kanadalasega, kelle giidi andmetel olid nad vähemalt Canaletani jõudnud, kas ka paris tippu valja, ta ei teadnud. Sellest tuulekiiruse tugevnemisest 100 km/h-ni ja temperatuuri olulisest langusest rääkis argentiinlaste giidide prognoos, mille nad Berlinis kuskilt raadio teel said. Baaslaagrist ilmselt. Alt baaslaagrist oli järgmisel hommikul tipus näha kangeid lumepööriseid ja temperatuur oli isegi all jäisem, kui ühelgi varasemal päeval. Aga mis puutub Micheli surnukeha, siis sain ma kuskilt aru, et selle leidis kuskilt Poola rajalt mäepatrull, aga ma võin midugi eksida...

Tarmo said...

Kes Micheali leidis on siiani selgusetu.
http://alpinismonline.com/alp-notas.asp?id=10197
järgi leidis ta "ekspeditsioon" "50 meetrit Poola liustiku suunas". Väikese tipuplatoo madalamast servast võib tõesti vaadata Poola harja suunas ja seal midagi märgata. Selles artiklis on muid ebatäpsusi ja küsitavusi, mistõttu ma ei võta seda infot teriti tõsiselt. Mounteverest.net kirjutab, et ta leiti "grupi mägironijate poolt 50 meetrit tipust normaalmarsruudil" ja viitab allikana samuti alpinismonline.com-i. Pargivalve saaks asjasse selgust tuua, aga ilmselt neil ei ole avalikke suhteid vms.