19.4.11

Kaladest ja habemeajamisest

Olen kuulnud, et Punases meres ujuvad ilusad kalad ja kasvavad värvilised korallid. Jah, see on tõsi, kontollisin ise täna järgi. Sai otsustatud, et kui juba siinkandis, siis tuleb üks päev ka veele, päikesele ja liivale pühendada ehk siis rannal vedeleda. Aga et ma niisama tegevuselt vedelemise peale tavaliselt lapiliseks lähen, siis valisime koha, kus saab mingisugusegi aktiviteediga tegeleda. Ja snorgeldamine sobis selleks vägagi hästi. Leidsime koha, kus oli tõsti imeilus korallriff, mille ümber ma hulpisin vist oma kolm tundi ühtekokku väikeste hingetõmbepausidega. Ma ei hakka seda kirjeldama, mis seal veepinna all paistis, seda ei suuda niikuinii täiuslikult edasi anda. Igatahes oli see väga suurejooneline ja kaunis ning ma väsisin lõpuks päris ära, sest pidin ju ometigi kõikidele oma arvukatele sugulastele tere ütlema. Või ma vähemalt üritasin seda tea. Aga neid oli kaugelt liiga palju - pikki ja lühikesi, ümmargusi ja kandilisi, sarvilisi ja värvilisi, mõni pealtnäha päris tavaline vobla vahepeale. Igatahes oli see kõik äraütlemata tore. Tuleb välja, et on muidki kohti peale mägede, mida kannatab nautida.

Aga üks priske punane mereahven leidis päeva lõpuks tee kõhtu, see oli vahetult enne seda, kui ma otsustasin, et minu habemest pole mingit kasu, ega ma ikka kuidagi moodi kohalikku väljanägemist ei suuda jäljendada ja seega pole mu kamuflaazhist ka erilist tolku ning ma otsustasin külastada kohalikku habemeajajat. Viimati käisin sarnase tegelase juures Damaskuse vanal turul ja too tegelane ei jätnud just parimat muljet. Jordaania habemeajaja Aqabas oli hoopis teist masti mees - jube hea käega ning mõnusa olemisega. Veetsin tema juures julge tunnikese, lõug sai puhtaks, kõrvakarvad välja kistud ning kõige lõpuks möksis ta mu näo mingi sodiga kokku, mille tahajärjel kaotasin ma kogu oma paari päevaga korjatud päevituse. Olen nüüd nii valge kui üks valge olla saab ja seega jääb vaid loota, et kellelgi minusugust mingiks kohalikuks otstarbeks vaja ei lähe. Ah jaa - vahetult enne habemeajaja juurest lahkumist avastasin tema töökoja seinalt valge-must-sinise kleepsu, mille ma teistpidi pöörasin ja talle selle tähendust selgitasin. Küsimuse peale, kust see kleeps sinna sai või kes selle kleepis, ei osanud habemeajaja miskit mõistlikku kosta...

Homme läheme hommikul kohaliku bussiga kuulsasse Petra kaljudest välja uuristatud koobaslinna.

Peep

2 comments:

running.expert@gmail.com said...

Kui lugedes tekib värviline pilt silme ette ja samastud loo tegevuse ja tegelastega, siis pole seda mitte ainult mõnus lugeda vaid blogi ärkab ka ellu :) ehk sama kui hea näitleja kehastab näiteks saapapuhastajat su silme ees kahe palja käega ja sa tunned saapaviksi lõhna, siis on asi õige :)

Anonymous said...

Jõudsin juba ka ehmatada - Kala ja liivarannal päevitamas... huhh ... mõtlesin juba et meditsiiniline probleem, aga õnneks edasi lugedes selgus, et kõik OK.

Tehke pilte ikka ka!