Ammanist Aqabasse

Ammanist viib kiirbuss alla Punase mere äärde nelja tunniga. See on päris hea, arvestades, et vahemaa on 340 kilomeetrit. Kindlasti pääseks pealinnast Aqabasse ka mõne aeglase bussiga, millega näeks võib-olla rohkem ja tajuks kohaliku elu kulgemist paremini, aga sellist ekstreemi ei viitsinud hakata kogema - temperatuur on siin julgelt üle 30 kraadi ja mingisuguses pisikeses ilma konditsioneerita bussis pool päeva küpseda ei tundunud mõistlik. Pealegi, mida ühel bussisõidul läbi kõrbe ikka nii väga kogeda, eksole. Siiski avanesid bussiaknast teekonna teisel poolel üsna lummavad vaated. Senine laudsile ja igav kõrb muutus ühtäkki mägiseks, vahepeal turritasid kõrbeliivast üles majesteetlikud kivipüramiidid, mis panid mu südame kiiremini lööma, aga kui kainelt mõtelda, siis sellises kuumuses ja lagipähe lõõmava päikese all nende otsa muidugi väga ei roniks. Aga teisalt ei ole ronimine seekord ka eesmärgiks, kui, siis vaid väike matk paari päeva pärast Petras mingi sealse kõrgema künka otsa. Aga sellest siis juba mõne päeva pärast.

Aqaba on muidugimõista teistsugune kui Amman, siin on meri ja õhtu veab ranna täis kohalikke, kes liival istuvad, üle lahe Egiptuse Nuweiba või Iisraeli Eilati tulesid vaatavad. Kõik need kolm riiki ja linna on siin selles Punase mere lahesopis tõepoolt uskumatult lähestikku ja võib vaid ette kujutada, missuguseid pingeid see kõik on kunagi tekitanud. Ja mis muidugi kuskil pealispinna all aina edasi podisevad. Aga kohalikud istuvad täna õhtul rannal ja popsutavad rahumeelselt vesipiipu. Naised muidugi pealaest jalatallani riietatud ning siis täies univormis poolest säärest vees solberdades. Kõik tunduvad rõõmsad ja mida siis muud ikka tahta. Meiesugustesse valgetesse, keda siin hakkab silma üllatavalt vähe, ei tea, kas pole hooaega või kardavad valged inimesed tõesti nii hullupööra kogu seda Araabia maailma viimase aja segadusi, suhtutakse igatahes vägagi sõbralikult - teretatakse, soovitakse tere tulemast, küsitakse, kuidas Jordaanias meeldib ja soovitakse head õhtu jätku. Seda siin nüüd tulebki teha.

Peep