Jomjomis

Hiigelpikk teekond autodega on selja taga ja meie oleme j6udnud Jomjomi 2700m k6rgusele. Esimene etap oli bussiga Kathmandust yle Pokhara Benisse, siis istusime ymber jeepi ja s6itsime Tatopanisse, k6ik kokku v6ttis meil aega 13,5 tundi. Vahepeal s6itsime labi maetulekahju, 6igemini metsatulehaju, mis l66mas magedes. Sellist pilti polnud mina varem nainud. Teised ka mitte. Aga tana hommikul kulgesime jeebi ja bussiga edasi, kuni j6udsime Jomjomi. Muuseas, kui ma viis ja pool aastat tagasi siin koos Indrek Kirsiga matkasin, siis oli siin ikka ehe ja tsivilisatsioonist puutumata kerskkond. Nyyd on autoteed tehtud ja bussid, veoautod, jeebid ja motikad kulgevad Jomsomini valja, ning pisut isegi edasi. Matkata siin enam vaga hea ei ole, sest liikuma pead tolmupilves. See pole vaga mugav, eksole.

Aga praegu soome siin l6unat ja siis hakkame jalgsi edasi minema. 6htuks j6uame Kagebenis, sealt edasi laheme homme 3800m k6rgusele Mukhtinati ja proovime veel ylespoole 4500m peale minna. Ylehomme peaksime aga 5400m peale Thorung La kurule minema. Kuskil seal viie tuhande kandis on plaanis ka oobida.

See auto- ja bussis6it magedes on muidugi suhteliselt tyytu ja tappev, aga midagi pole teha. Mind on yllatanud Oskar, kes on k6ik need tyytud katsumused juba hasti ja vapralt vastu pidanud. Ei yhtegi vingumist teismeliselt, kellel muidu on hadasid kui palju, kui tsivilisatsioonis miski asi ei suju. Aga 6nneks saab kohe k6ndima ja hakkab huvitatam osa peale. Usun et ka tema jaoks. Igatahes ta tervitab k6iki, kes teda teavad ja mina muidugi ka. Kuulmiseni jalle...

Peep