Täna keskpäeval tegime on ekspeditsiooni puja. Puja on budistlik tseremoonia, mille käigus palvetatakse ekspeditsiooni hea õnne nimel. Mägede tippudel elavatelt jumalatelt ja vaimudelt palutakse andestust nende rahu segamise pärast, inimestele, kes üles jumalate mängumaale tungivad, palutakse kaitset kõige halva vastu. Puja viis läbi rändmunk, kes koos porterite ehk kandjatega baaslaagrites liigub ja ekspeditsioonidele oma teenust pakub. See on tema viis endale elatist teenida.
Meie puja on nüüd tehtud ja seega peaks meie ekspeditsiooni edu olema garanteeritud. Pärast eilset rasket päeva paistab kõikide meie tervis ja meeleolu olevat väga hea. Istun siin baaslaagris messitelgis ja mõtlen parasjagu, kas peaks mõned riidetükid läbi loputama, samal ajal vaatan läbi avatud telgiukse üles tipu poole ja näen, kuidas kolm korealast esimesest vahelaagrist üles teise poole ronivad. Mööda puhast jääd. Köisi pidi. Nagu kolm pisikest täpikest valgel jäänõlval. Ülehomme teeme seda meie. Aga täna on puhkepäev: päike paistab, tuul on vaikne, meel rõõmus...
Olge tublid,
Peep
2 comments:
iga kord kui blogi loen, jooksevad külmavärinad üle kere. nii lahe. olen jube kade :) kallid ja edu!
Minul ka jooksevad külmavärinad... hirmust hoopis. No on ikka kõrgused. No ma saan aru, et see pole mitte päris nagu Mont Blanci (4807m) otsast otse alla vaadates sealses liftis, et veidi laugem vaade, kuna ümber on sama kõrged mäed.Ja kade ma pole, sest seda pisikut kahjuks (või õnneks)pole. Huvitav muidugi, keda sina, ateist, palusid,tänasid,kellelt jõudu soovisid, keda toetama kutsud. Aga see polegi meile vajalik teada, see ju rohkem spirituaalne, sisemine ikkagi.. Terv, merikesy
Post a Comment