Kuidas need jedirüütlid seal "Starwarsis" ütlesidki - Force, Be With Me - või midagi sellist. Täna ma kordasin seda fraasi endale mitu korda. Hommikul, kui me baaslaagrist üles esimese vahelaagri poole hakkasime liikuma, tundsin esimest korda selle ekspeditsiooni jooksul, et ma tõesti liigun, et mul on taas jõudu. Aga see päev ja see minek oli pikk - me liikusime üles 6400-meetri peale, kuhu me ehitasime oma esimese vahelaagri. Panime üles kaks telki ja jätsime nendesse osa üleval vajaminevast kolast. Näiteks mina viisin muu hulgas üles ühe Millet' saapa. Teise viin siis, kui me ülehomme uuesti sinna läheme ja siis juba seal ööbima hakkame. Jah, et kõik tuleb sinna seljas üles viia, siis jagasin kaalu selliselt ära, et saapad viin sinna ükshaaval :)
Aga meie päev oli kokku 9 tundi pikk. Ülesminek, laagri ehitamine ja allatulek. Nüüd oleme kaks ööd ja homse päeva siin baaslaagris, Siis, nagu ma ütlesin, uuesti üles. 6400 peal ei paistnudki tipp enam nii hirmuäratav. Ta oli kuidagi käeulatuses juba. Kuigi ma tean, et see kõik on petlik. Sest tollest esimesest vahelaagrist üles päris üles veel 1800 meetrit. Ja need on hirmrasked meetrid. Sel aastal pole üleval veel keegi käinud, meist eespool on korealased, kes täna teist korda 6400 peale läksid ja sinna ööbima jäid, siis prantslased, kes samamoodi kui meie täna sinna laagri ehistasid ja alla ABC-sse tulid, ning üks kommertsekspeditsioon, kes täna esimest korda sinna ööbima läksid ja siis homme tagasi alla tulevad. Köite probleem lahenes ka ära - korealastel on 400 m köit üle ja Saulius sai nendega kaubale. See on hea - ta ei pea siis vahepeal alla Tingrisse kihutama.
Nii on lood siin Cho Oyu all. Ja jõud olgu minuga, sest seda läheb mul vaja. Pöidlahoidajatele tänud ja kallid ja kõik on suurepärane...
Peep
No comments:
Post a Comment