Hommikul rääkisin Rutaga, kelle käest saan nüüd värsket ekspeditsiooniinfi. Ta ütles, et öösel hakkas jälle mäel lund sadama, baaslaagris on taas pool meetrit lund ja ka üleval esimene vahelaager, kuhu Saulius, Tanel ja Allan eile tõusid, on värsket lund täis. Lisaks on mäel taas tõusnud tugev tuul. Ja see sundis poisse võtma vastu otsuse, et täna teise vahelaagrisse ei tõusta. Kui üleval on tuul 100 km/h, siis ei ole minek esimesest laagrist teise sugugi mugav ega ka ohutu. Saan sellest otsusest täiesti aru, kuigi tean, millist meelehärmi see näiteks Tanelile valmistab.
Sauliuse plaan oli eile, et täna minnakse esimesest teise, homme teisest kolmandasse ja siis 22. mail tippu. Nüüd tundub, et tipp nihkub 23. maile. Muidugi on veel võimalus, et kui nad homme teise saavad, siis proovivad sealt otse tippu. Nii tegid itaallased, aga nemad kasutasid ju sherpade abi ning lisahapnikku, mida meie poistel pole. Ja kui isegi hapnikuga ronides võttis itaallastel teisest tippu jõudmine 14 tundi aega, siis ma arvan, et meie poisid sellele afäärile ei lähe.
Igal juhul on seal üleval järjekordselt tegemist raskete otsustega. Ei kadesta. Saulius ütles eile, kui ma temaga rääkisin, et jutust sherpade ja tiibetlastega tuli välja põhjus, miks Mägi sel aastal nii karm on. Nimelt viis üks kahest esimesest korealasest, kes tippu proovisid, üles oma Nanga Parbatil hukkunud sõbranna tuha. See olevat üks põhjus, mis Mägi vihastas. Sest ega Mägi pole mingi kalmistu, kuhu igaüks, kes tahab, kellegi tuhka hakkab puistama. Teine põhjus olevat olnud selles 1,5-laagris une pealt ära surnud venelases. Või siis selles, et tema surnukeha nii kauaks sinna vedelema jäeti. Nagu ma aru saan, on ta lõpuks sealt alla toodud, aga kui mina veel üleval olin, siis vedeles surnud venelane ikka seal telgis, tema seljakott telgi ees ja kirka püsti selle kõrval...
Mnjah, mägedega on isemoodi lugu ja asju, mis valgeid inimesi all muigama panevad, võetakse üleval teinekord vägagi tõsiselt!
Peep
No comments:
Post a Comment