Homme uuesti üles

Niisiis paistab ilmaprogoosi ja teiste ekspeditsioonide plaane vaadates olevat selge, et täna on viimane puhkepäev ja homme hakkame uuesti ülespoole liikuma. Homse öö peaksime selle plaani kohaselt veetma esimeses vahelaagris 6400-meetri kõrgusel, sellele peaks järgnema pikk ja tehniline tõus teise vaheaagrisse 7100-meetri kõrgusele, kus veedame esmaspäeva öö. Teisipäev peaks meid viima nüüd juba tundmatutele radale ehk kolmandasse ja viimasesse laagrisse, mida nimetatakse ka rünnakulaagriks, ja mis on umbes 7500-7600-meetri kõrgusel. Ja siis kuskil 5. mai varahommikul ehk ca kell 3-4 öösel, peaksime sealt alustama tõusu tipule. Ja kui kl 14 pole tippu jõudnud, siis ei aita midagi, siis tuleb tagasi alla pöörduda.

Selline peaks olema lähimate päevade plaan, aga mõistagi on see kõik tinglik, sest eelkõige sõltub selle plaani teostumine ilmast. Ja muidugi sellest, mis seal üleval vahepeal toimunud on, sest silmagagi on siit alt ABC-st näha, et lund on üleval rohkem, kui siis, kui me viimati seal olime. See tähendab aga, et ilmselt on köied lume alla mattunud ja need tuleb sealt välja urgitseda, teerajad on kinni tuisanud jne. Ja see tähendab, minek eriti esimesest laagrist teise saab olema raskem ja aeganõudvam, kui see oli viimati. Ja mis teisest edasi kolmandasse ning sealt tippu, sellest pole hetkel kellelgi mingit aimdust. Lisaks pole mul mingit aimdust selle kohta, kuidas reageerib mu organism kõrgusele ülalpool 7100-meetrit, kus ma lihtsalt pole ju kunagi käinud, eksole.

Aga praeguse tundub nii, et lisaks meile lähevad enam-vähem samasuguse graafikuga liikvele ka Kanada prantslased, kes kasutavad ka kolme mäeserpa teeneid, mis on hea, sest ilmselt hakkavad nemad ees teed rajama ja kui vaja - ning ilmselt on seda vaja - siis ka lisaköisi paigaldama, mida arvatakse vaja minevat mingi 400-500 jooksvat meetrit. Lisaks meile ja quebekiidele on siinsamas ootevalmis ka austria-saksa ekspeditsioon, mis on küll paari liikme võrra juba kahanenud, ja ka kaks argentiinlast, kellest üks olevat viimase teises laagris käigul varbaid külmetanud., aga ju siis mitte nii rängalt, et see teda takistaks tippu üritamast. Siis on siin kuskil veel paar venelast ning muidugi ameeriklased suurest ekspeditsioonifirmast IMG, kus 5-6 jänki kohta läheb tippu kaasa 7 serpat. Aga nemad plaanivad kuuldavasti tippu teha paar päeva hiljem.

Üldse on siin baaslaagris umbes 12 ekspeditsiooni ja vaikselt käib kogu aeg luuramine, et kes mida ja kunas teha plaanib. Selge on see, et väikestel ekspeditsioonidel, ja ka meie oleme siiski väikesed, kuigi meid on seitse, kes ei kasuta mägiserpasid ja muid suuri taustajõude, on tipu tegemine tunduvalt raskem, kui suurtel kommertsekspeditsioonidel. Koos teistega toimetades on tipu õnnestumine kordi tõenäolisem. Kasvõi seepärast, et siis saab koopereeruda minu pärast raja sisse tallamisel vms. Teisalt ei taha suured oma plaanidest väga avalikult rääkida, sest siis hakkavad nn väikesed nende saba peal elama, nende pandud köisi kasutama jne. Aga suured teenivad ju oma klientide pealt suurt raha ja mõistagi on nende jaoks parem, kui kõik kasutaksid nende teenuseid ja maksaksid selle eest megasummasid, mitte ei askeldaks omapäi ja vaikselt kuskil sada-paarsadameetrit neist tagapool.

Selline väike spioneerimine siin ABC-s siis käib - ekspeditsioonide juhid käivad ja räägivad omasugustega maast ja ilmast, serpasid ja kokkasid saadetakse teistesse laagritesse omavahel juttu rääkima ning olulist infi kõrva taha panema. Ilmaennustusi arutatakse nii- ja naapidi läbi, et kes ja kust midagi täpsemat teada on saanud, aga eks alati jäetakse ka mingit viimased detailid enda teada. Kui keegi hakkab ABC-st ülespoole liikuma, siis vaadatakse,. kui suurte seljakottidega ja mitmekesi, muidugi hoitakse ka pilku pidevalt mäel, sest ABC-st on näha näiteks see, mis toimub esimese ja teise laagri vahepeal. Jne., jne...

Aga nüüd sai pikk jutt küll. Homsest alates saadan jälle lühiteateid satelliittelefonilt sünumineerides, Ja loodetatavasti siis kuskil 7. mai paiku, kui me oleme eeldatavasti edukalt taas ABC-s, siis jälle midagi pikemalt.

Peep