Kodus...

Tanel ja Allan jõudsid täna koju. Lennu jaamas (Lennart Meri Tallinna lennujaam) saime kõik jälle kokku - tore oli näha! Kusjuures rahvast neid tervitamas oli uskumatult palju. Isegi kui kõigi kolme telejaama reporterid ja kaameramehed välja arvata. Ja mõnus, et ka Andras Tartust kohale tuli... Taneli ja Allani näolt võis välja lugeda tõelist rahulolu. Mis on ka arusaadav, eksole. Tanel on siis seitsmes ja Allan kaheksas eestlane, kes kaheksatuhandelise tipu on ära teinud. Aga Alar oli Võrust kohale tulnud suur seljakott seljas. Ta ikkagi läheb jälle. Kolmapäeval Kazbekile. Andis küll oma ausõna, et päris üles ei lähe, ainult Kazbeki külla, ja ootab seal, kuni ronijad üleval ära käivad. Krisli ja Raul, kellega me koos sügisel Aconcaguat käisime proovimas, on seal teiste seas. Armsad sõbrad - palun valvake seal Alari üle, et ta oma sõna peaks. Mina tahan ka ju ühel päeval kahesatuhandelise tippu jõuda. Ja mulle meeldiks seda teha koos Alariga...

Peep

PS! Sellel Priit Simsoni tehtud fotol me olemegi: Andras, Tanel, Alar, mina ja Allan. Täiskomplektist on puudu vaid Saulius ja Ruta, kes on veel Kathmandus ja kes lähevad sealt Leetu (miskipärast ei lennanud nad Tallinna kaudu... ;))