Insult hoopis!

Tuleb välja, et Alarit tabas üleval 7000-meetri peal hoopis insult, mitte aga ajuturse ehk HACE, nagu Kathmandu kliinikus esilagu arvati. Diagnoos täpsustus täna hommikul talle siin tehud ajuskänningu käigus. Arst näitas meile Alari siiruviirulisi ajupilte, mis nägid välja umbes sellised, nagu see seibideks lõigatud hiinlane sellel „Bodies“ näitusel, mis „Solarise“ keskuses pikalt üleval oli. Ja sealt piltidelt oli selgelt näha, et tema väikeaju paremal poolel oli suur hele laik ehk siis see osa, mis ühel hetkel enam hapnikku ei saanud ning seega kahjustatud sai.

Ma olen meditsiinis nende päevadega nüüd päris harituks saanud – võin hakata vähemalt sanitari pabereid hankima. Et kui mind tagasi tulles enam tööle ei võeta, siis on vähemalt mingi tegevus. Aga kui tõsiselt, siis minu arusaamist pidi juhtus järgmine: Alari ajus tekkis kuskil kolesterooli põhjustatud veresoonte kitsenemine ja siis ummistas selle koha tromb ehk tahkunud veretükk. Edasi ei saanud see ajuosa enam verd ning hapniku ja see põhjustas Alaril esimese kokkukukkumise (seal 7000-meetri peal). Seega mitte selline insult, kus lõhkeb veresoon, vaid insult, kus veri ei jõua ajju.

Dexamethazoni ja hapnikuga saime tal selle trombi uuesti liikuma ja sellest ka tema esialgne näiline taastumine. Edasi liikudes jõudis tromb veelgi kitsamasse kohta ja ummistas veresoone täielikult. Ja see tingis tema teise kokkukukkumise umbes viis tundi hiljem (6700-meetri peal vahetult enne teist vahelaagrit). Siis tekkiski kahjustus, mis pani põntsu tema koordinatsioonile, sest kahjustatud sektor paiknes just väikeaju selles osas, mis koorditsiooni eest „vastutab“. Siit tema edasine võimetus horisonti paika saada, tasakaalu hoida jne.

Mis edasi? Alari raviarst ütles, et mees taastub. Ega ta liigub ju juba praegu täitsa hästi, mingid koordinatsioonihäired on, aga võrreldes sellega, kui me teda Sauliusega mäest alla tõime, on ta praegu nagu öö ja päev. Kui hästi läheb, saab ta juba täna õhtul kliinikust välja, kui ei, siis homme hommikul. Arsti sõnul peab Alar suitsetamise maha jätma, see olevat antud juhul mehele ohtlikum, kui kõrgmäed. Seda tahaks ma muidugi näha, arvestades, et kõrgeim punkt, kus mees suitsetanud on, on 8300 meetrit... Uuesti mägedesse võiks Alar tolle tolle tohtri sõnul minna umbes aasta pärast, võib-olla ka pisut varem, aga et ta nii pikalt kannatab, usun ma sama palju, kui et me näeme tulevikus mittesuitsetavat Sikku.

Aga muidu on Kathmandus soe ja mõnus ja siin Weizeni kohvikus on peaaegu samahea juustukook kui minu oma. Muuseas, siit ma ju selle retsepti sain, aga eks see on ajaga edasi arnenud ;)

Peep